Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Stiil on ametlik ja loogiline, keskendudes eelnõu sisulisele lihtsusele ja olulisusele, kasutades apelleerimist rahvuslikule rikkusele. Samas on toon kriitiline ja murelik, kui ta süüdistab ametnikke "millegi kokku luuletamises" ja poliitilises vastuseisus, mis takistab riigi arengut. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et juhtida tähelepanu opositsiooni eelnõude tagasilükkamise poliitilistele motiividele.

Retooriline stiil on viisakas, formaalne ja konstruktiivne, kasutades pöördumisi "Hea eesistuja!" ja "Härra minister!". Kõneleja apelleerib positiivsele menetluskultuurile ja heale tahtele ("puhas õnn ja rõõm"), esitades samas oma seisukohad maksukärbete ja eelnõude toetamise osas otsekoheselt. Ta märgib ära ka istungi hea tempo.

Retooriline stiil on otsene ja provokatiivne, esitades peaministrile terava küsimuse majanduspoliitika tulemuste kohta. Kasutatakse ebatavalist metafoori ("seksikuse nullpunkt") majandusliku atraktiivsuse hindamiseks, mis lisab esitusele meeldejäävust. Toon on kriitiline ja väljakutsuv.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, eriti valitsuse tegevuse ja ministri vastuseisu suhtes, kes keeldus majandusanalüüsi esitamisest. Kasutatakse tugevaid ideoloogilisi viiteid (World Economic Forum, Schwab) ja võrdlusi ("rikka araabia naftariigi mudel"). Apellatsioonid on segu loogilisest nõudest majandusanalüüsi järele ja emotsionaalsest üleskutsest kaitsta eraomandit.

Stiil on formaalne, analüütiline ja küsiv, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja, ettekandjate ja ministrite poole. Fookus on loogilisel ja poliitilisel argumentatsioonil, püüdes selgitada eelnõude tegelikku eesmärki ja hinnates nende praktilist mõju. Kasutatakse metafoori "toorik" kirjeldamaks ministeeriumi esitatud eelnõu, millele lubatakse anda oma panus.

Stiil on sageli konfronteeriv, kriitiline ja irooniline, kasutades näiteks peaministri vastuste kirjeldamiseks sõna "vuristamine" ja viidates Ansipile kui "limonaadiautomaadile". Kasutatakse nii loogilisi argumente ja statistikat kui ka emotsionaalseid apelle (mure rahva vaimse tervise pärast ja riigi asukoht Venemaa piiril). Toon on valitsuse suhtes süüdistav ja riiklike kriiside osas kiireloomuline.

Stiil on analüütiline ja protseduurikeskne, kasutades sageli küsimusi, et suunata diskussiooni või kritiseerida ebakompetentsust. Kõneleja on otsekohene, tunnustades häid esitusi ja kritiseerides samas teravalt kolleegide eemaldumist seaduse sisust. Rõhk on loogikal, süsteemsel kriitikal ja parlamendi heade tavade järgimisel.

Retooriline stiil on ametlik ja kriitiline, eriti Reformierakonna varasemate lubaduste teemal, kasutades ajaloolist meenutamist. Ta tasakaalustab loogilisi argumente (konkreetsed maksumäärad) pragmaatilise lähenemisega, esitades järjestikku erinevaid, järjest väiksemaid maksulangetuse ettepanekuid. Toon on järjekindel ja püsiv, püüdes saavutada vähemalt osalist edu.

Stiil on formaalne, analüütiline ja kriitiline, toetudes usaldusväärsetele allikatele ja andmetele, et vältida vastaspoole vastuväiteid. Toon on otsene ja nõudlik, sisaldades samas poliitilisi torkeid ja sarkasmi, näiteks viidates Jüri Ratase süüdistamisele või Mart Võrklaeva arusaamale maksutõusude taluvusest.

Retooriline stiil on selgitav, kuid samas konfronteeriv ja otsekohene, eesmärgiga lükata ümber süüdistused obstruktsioonist. Kõneleja kasutab isiklikku pöördumist (Härra Ligi) ning nõuab temalt vaikimist, mis näitab pingelist ja ebakindlat formaalsust istungisaalis.

Kõne toon on kriitiline ja murelik, kasutades loogilisi ja andmepõhiseid argumente (indeksite numbrid, temperatuurid, ajaloolised näited). Kasutatakse kujundlikku keelt (nt Saksamaa veduri mootor turtsub) ja esitatakse küsimusi ministritele, et rõhutada valitsuse poliitika vigu. Stiil on formaalne, kuid sisult terav ja vastanduv.