Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse nii seadusloome tavade rikkumise kui ka sotsiaalpoliitiliste lubaduste murdmise eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust ühiskonna nõrgemate koorimises ja raha suunamises ideoloogilistesse projektidesse. Kompromiss on välistatud, esitades eelnõu tagasilükkamise ettepaneku ja nõudes valitsuse kollektiivset tagasiastumist.

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas, keda rünnatakse isiklikult ja süüdistatakse ebaaususes ja kurjuses, ning Euroopa Keskpank (EKP) ja selle ideoloogiline poliitika. Kritiseerib ka Eesti Panga presidenti tema võimaliku teadmatuse või passiivsuse eest rahvusvahelistes survestamiskatsetes. Vastuseis on intensiivne ja poliitikaid peetakse "katastroofikursil" olevateks.

Opositsiooniline seisukoht on suunatud kolleegide (Taro ja Tali) vastu, keda kritiseeritakse demagoogia ja avalikkuse eksitamise eest tuumarelvastumise seostamisel tuumaenergeetikaga. Samuti vastandutakse tuuleenergia arendajate ebarealistlikele hinnakalkulatsioonidele ja metoodikatele (LCOE), tuues esile kõrged tegelikud kulud ja riikliku toetuse vajaduse.

Opositsiooniline seisukoht on tugev, suunatud valitsuse või Riigikogu juhtorganite tegevuse vastu, mis puudutab eelnõude menetlemist. Kriitika on protseduuriline, süüdistades vastaspoolt pretsedentide loomises ja opositsiooni rolli eiramises. Kõneleja viitab, et valitsus soovib Riigikogu tööd liiga kiirendada, marginaliseerides opositsiooni.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, süüdistades neid ebaproportsionaalses turusekkumises ja ebausaldusväärsete valimismeetodite kasutamises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, eriti seoses ekspertide arvamuste ignoreerimisega seadusloomes. Ta sildistab Reformierakonna esinumbri "Putinistiks", mis on intensiivne isikustatud rünnak välispoliitiliste seisukohtade pinnalt.

Peamine kriitika on suunatud Transpordiameti tegevuse (innovatsioonide ohutus ja teostus) ning ministri vastu (eelarvekärped ja järelevalve puudumine). Samuti kritiseeritakse Riigikogu juhatust arupärimisele vastamise viivitamise eest, viidates protseduurilistele takistustele. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine.

Vastasseis valitsusega on intensiivne ja laiaulatuslik, kritiseerides nii eelarveprioriteete kui ka sotsiaalpoliitika aluseks olevaid väärtusi. Ministreid süüdistatakse otseselt demagoogias, ebaõigete andmete esitamises ja raha tuulde loopimises rohepöörde loosungite all. Kriitika on suunatud ka eesistuja tegevusele, keda süüdistatakse opositsiooni hääle summutamise püüdes.

Ebapiisav teave.

Esineja väljendab selget kriitikat valitsuse seadusandliku menetluse vastu, eriti automaksu eelnõu menetluse takerdumise kontekstis, lootes selle seiskumisele. Kriitika on suunatud menetluslikele otsustele, mis puudutavad muudatusettepanekute haldamist ja eelnõu sisu muutmist, sealhulgas ka siledaks peetud punktide eemaldamist.

Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse tegevusetuse (pangamaks) ning julgeolekut nõrgestavate otsuste vastu. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, vaidlustades valitsuse juriidilisi selgitusi ja protestides peaministri sekkumise vastu Riigikogu töökorraldusse.