Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Retooriline stiil on teravalt ründav, poleemiline ja sageli irooniline, kasutades sarkasmi (nt. HÕNTE kaotamise soovitus) ja tugevaid emotsionaalseid apelle. Ta kasutab isiklikke näiteid (oma kolm poega) lubaduste murdmise moraalse külje rõhutamiseks ja süüdistab valitsust rahva "koorimises". Kõneleja kasutab tugevaid ideoloogilisi termineid, nimetades koalitsiooni liikmeid "tänapäeva punasteks".

Retooriline stiil on valdavalt võitluslik, kriitiline ja terav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid ("hullumeelsetele ideedele," "surmaotsust," "kõige hullem peaminister"). Toetub rahvusvahelistele allikatele ja vastandab end tugevalt ideoloogilistele poliitikatele, esitades oma seisukohti väärtuspõhise ja jõulise kriitikana. Kasutab irooniat ja otseseid isiklikke rünnakuid (Peaminister Kallas).

Retooriline stiil on analüütiline, faktipõhine ja õpetuslik, eesmärgiga rahustada avalikkust ja korrigeerida väärinformatsiooni. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja numbrilisi võrdlusi, soovitades isegi praktilisi samme (dosimeetri ostmine) teadmiste suurendamiseks. Toon on asjalik ja konkreetne, keskendudes andmetele ja ajaloolistele näidetele.

Stiil on kriitiline ja küsitlev, kasutades retoorilisi küsimusi vastaspoole seisukohtade proovile panemiseks ja nende absurdini viimiseks. Kõneleja kasutab irooniat ja sarkasmi, kirjeldades "tõhusa toimimise" ideaalnägemust, kus koalitsioon hääletab eelnõud ilma opositsiooni osaluseta. Toon on otsene ja väljakutsuv.

Kõneleja retooriline stiil on kriitiline ja kohati sarkastiline, kasutades irooniat (nt kolleeg Ligi siiras usk oma hääle kaalukusse). Ta kasutab loogilisi võrdlusi (notar, Riigikogu juhatuse valimine, pensionitõestus) riigi ebajärjekindlate standardite esiletoomiseks ning toetab oma argumente ulatuslike tsitaatidega huvigruppide (Eesti Energia, Eesti Gaasiliit) tagasisidest.

Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja nõudlik, eriti seoses ohutuse ja eelarvekärbetega. Kasutatakse irooniat arupärimisele vastamise viibimise teemal ("lumevallid oleks sulanud") ja toetutakse loogilistele argumentidele, viidates konkreetsetele õnnetustele ja teede kasutajate tagasisidele. Esineja on formaalne, pöördudes otse ministri poole.

Stiil on väga konfronteeriv, emotsionaalne ja teravalt kriitiline, väljendades viha valitsuse tegevuse vastu ning süüdistades ministreid demagoogias ja "lolli jutu" rääkimises. Kasutab kujundlikke ja meeldejäävaid väljendeid ("raha merre uhama," "lennuväli on ära krutitud") ning süüdistab eesistujat opositsiooni hääle summutamises. Kasutatakse ka uuskeele mõistet, et kritiseerida valitsuse terminoloogiat sotsiaalvaldkonnas.

Retooriline stiil on viisakas, alandlik ja otsekohene, rõhutades oma noorpoliitiku staatust. Kõneleja eelistab kiiret ja konkreetset vastust, paludes vältida pikka arutelu, et säilitada hea istungitempo. Toon on pigem loogiline ja informatsiooni otsiv.

Kõne on formaalne ja analüütiline, keskendudes küsimuste esitamisele ja menetluslike detailide avamisele. Kasutatakse viiteid kolleegide küsimustele ja ettekandja piltlikke väljendeid ("künkad ja orud") oma argumentide edasiarendamiseks. Toon on uuriv ja keskendub juriidilisele täpsusele.

Retooriline stiil on otsekohene, kriitiline ja murelik, eriti julgeoleku teemadel, kasutades hoiatavaid näiteid (Saksamaa) ja loogilist argumentatsiooni. Toon on valitsuse suhtes väljakutsuv, nõudes selgitusi nii seadusandliku tegevusetuse kui ka riigi vastupanuvõimet nõrgestavate otsuste kohta. Lõpetuseks esitatakse protseduuriline protest peaministri käitumise vastu.