Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Tugev vastuseis on suunatud valitsuse võtmeisikutele: välisminister Tsahkna (kalendrikonflikt, ühepoolne kajastus), rahandusminister Ligi (Trumpi ja peaministri naeruvääristamine) ning Kaja Kallas (Gröönimaa teemaline "karjatus"). Kriitika on suunatud nii diplomaatilistele ebaõnnestumistele kui ka valitsuse kommunikatsioonistrateegiale, mis väidetavalt kahjustab liitlassuhteid.

Kriitika on suunatud valitsuse (ministri) poole, keskendudes poliitika rakendamise riskidele ja süsteemi kuritarvitamisele (nt tudengiviisad kui "immigratsioonipump"). Kriitika on sisuline ja küsimustepõhine, nõudes ülevaadet kuritarvituse ulatusest, kuid ei ole isiklik ega vaenulik.

Peamine kriitika on suunatud eesistuja vastu, kelle otsuseid istungi läbiviimise korra osas peetakse meelevaldseks ja ebajärjekindlaks. Sisuliselt vastandutakse valitsuse esindaja seisukohtadele sotsiaalse soo teemal, kritiseerides seda lähenemist kui teisitimõtlejaid vaigistavat.

Peamised kriitika objektid on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse majanduse kägistamises ja raha raiskamises. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse eriti intensiivselt kahepalgelisuse eest, kuna nad teesklevalt vastanduvad maksudele sotsiaalmeedias, kuid hääletavad koalitsiooniga poolt. Kriitika on nii poliitika- kui ka eetilistel alustel.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse Reformierakonna poliitikaga kaasa jooksmises ja ebaefektiivse "siseopositsiooni" mängimises. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, süüdistades valitsust tahtlikus tegude vältimises ja aja raiskamises analüüsidega. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse juhtkonna arukuse, viidates peaministri tsitaadile.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse ja ametnike (PRIA, Tööinspektsioon) poliitikale, mis suurendab bürokraatiat ja väljendab usaldamatust põllumeeste suhtes. Kriitika on suunatud ka Euroopa Liidu regulatsioonidele ("jaburused") ja Reformierakonna poliitikutele, kes räägivad bürokraatia vähendamisest, kuid tegelikult seda suurendavad. Kõneleja kritiseerib ka põllumeeste esindusorganisatsioone, mis võivad olla riigist sõltuvad ega esinda seetõttu 100% põllumeeste huve.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda süüdistatakse halbade asjade tegemises ja valijate petmises maksutõusude osas. Kriitika on intensiivne, keskendudes valitsuse ebaõnnestunud majandus- ja energeetikapoliitikale ning sotsiaalsete väärtuste moonutamisele. Kompromissivalmidust ei näidata, lubades valitsuse tehtud otsused ümber pöörata.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda ta peab riigi arengu takistuseks ning soovitab koalitsioonist eemaldada. Kritiseerib teravalt läbipaistmatust Nordica raporti osas ja kahtlustab poliitilist ebakorrektsust ametnike määramisel (Kasemets), küsides otse, kes keda juhib. Ta kritiseerib ka arendajaid, kes kaebavad kohtusse demokraatlikult valitud vallavolikogusid.

Kriitika on suunatud valitsuse vastu, kelle seisukohta läbipaistvuse suurendamise vastu peetakse tehnokraatlikuks ja sisutühjaks. Vastandutakse ka topeltstandarditele, mis kehtivad Riigikogu liikmete ja kõrgete ametnike kulude kontrollimisel.

Tugev vastuseis on suunatud peaministrile ja Reformierakonnale, kritiseerides nende energeetika- ja maksupoliitikat ning nõrka poliitilist juhtimist. Kriitika on nii poliitiline (fossiilide vaenamine, rohepöörde surumine) kui ka isiklik (Michali sõbra Kasemetsa riigisekretäriks panemine). Ta süüdistab Keskkonnaametit emotsionaalses momendis, mis viis Eesti Energia ratsionaalsele otsusele jaamad turult ära võtta.