Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Retooriline stiil on murelik, kriitiline ja otsene, alustades avaldusega, et ta on "pisut murelik". Kõneleja kasutab loogilisi argumente, mis põhinevad konkreetsetel näidetel valitsuse liikmete (Ligi, Tsahkna) tegevusest ja meediakajastusest. Kasutatakse tugevaid sõnu, nagu "naeruvääristas" ja "karjatus", et kirjeldada vastaspoole tegevust, seades kahtluse alla valitsuse võimekuse.

Stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, pöördudes otse ministri ja kolleegide poole. Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja otsib konkreetseid andmeid (nt kuritarvituse massilisuse või rahalise osaluse kohta), et süvendada arutelu. Toon on kaalutlev ja informatsiooni otsiv, püüdes harida nii ennast kui ka kuulajaid.

Stiil on formaalne, analüütiline ja väljakutsuv, eriti eesistuja poole pöördudes. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, nõudes selgust ja ühtset joont protseduurilistes küsimustes, vältides emotsionaalseid apelle. Sissejuhatuses sotsiaalsete teemade juurde kasutab ta hoiatavat tooni, kirjeldades teadusliku konsensuse juttu kui ohtlikku.

Stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja kohati sarkastiline, eriti koalitsioonipartnerite (Sotsiaaldemokraadid) tegevuse kirjeldamisel. Kasutab nii emotsionaalseid apelle (viited tühjale kõhule ja patriotismile) kui ka loogilisi argumente ja statistikat (inflatsiooninumbrid, elukallidus võrreldes Tokyoga). Kõneleja on otsekohene ja kasutab tugevaid väljendeid (nt "rumalad kulutused", "kisub jaburaks").

Kõneleja retooriline stiil on võitlev, väljakutsuv ja terav, kutsudes ministrit üles olema "julge" ja tegema "midagi päriselt ka ära". Ta kasutab loogilisi paralleele (kütuseaktsiis) ja rahvusvahelisi võrdlusi, et toetada oma argumenti maksulangetuse kasulikkusest. Kõne lõpeb terava rünnakuga, viidates peaministri tsitaadile valitsuse tegevuse rumaluse kohta.

Retooriline stiil on skeptiline, kriitiline ja kohati irooniline, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "absurdne," "jaburused" ja "rohepöörasus". Kõneleja toetub loogiliste argumentide kõrval illustreerivatele näidetele ja hüpoteetilistele stsenaariumitele (nt 10% toetuse kaotus), et rõhutada regulatsioonide mõttetust. Ta kasutab ka ajaloolist võrdlust eestlaste võimest viia saksa täpsusega ellu rumalusi, et kritiseerida praegust Euroopa regulatsioonide ülevõtmist.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, süüdistades ministreid enesepettuses ja valelikkuses ning elamises "kujutlusmaailmas". Kasutatakse tugevaid moraalseid ja emotsionaalseid apelle (normaalsus, stressitase), kombineerides neid viidetega kuivale statistikale ja maksutõusudele. Lõpptoon on kiireloomuline, kutsudes üles "woke-maailma" koheseks kokkuvarisemiseks ja normaalsuse taastamiseks.

Retooriline stiil on enesekindel, provokatiivne ja kohati isiklik, eriti suheldes peaministriga (viidates PM-i nõustumisele tema varasemate kirjutistega). Kasutab tugevaid metafoore, nimetades Sotsiaaldemokraate "raskuseks, mis on ketiga riigi arengu küljes," ja nõuab "jõulisemat juhtimist". Apellatsioonid on segu poliitilisest survest, loogilistest argumentidest ja isikliku arvamuse küsimisest.

Stiil on otsekohene ja küsitlev, kasutades retoorilisi küsimusi, et rõhutada läbipaistvuse standardite ebavõrdsust. Valitsuse seisukohta kritiseeritakse teravalt, nimetades seda "tehnokraatlikuks" ja "pastakast imetud" seisukohaks. Kõneleja kutsub üles olemuslikule arutelule, kasutades argumente loogilise järjepidevuse ja õigluse pinnalt.

Stiil on terav, kriitiline ja sageli irooniline, kasutades võrdlusi (kilplased) ja metafoore (muinasjutt). Kõneleja süüdistab valitsust nõrgas poliitilises juhtimises ("ametnike riik") ja bravuurikuses (desünkroniseerimise ettevalmistamisel). Ta kutsub peaministrit üles julgelt ja kiiresti oma seniseid vaateid revideerima, pakkudes välja ka võimaluse juhtimine üle anda teistele.