Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud välis- ja julgeolekupoliitikale, rõhutades muret Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete pärast uue administratsiooniga. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse diplomaatilise tegevuse efektiivsuse, viidates ministrite (Tsahkna, Ligi) ja Kaja Kallase ebaõnnestunud kommunikatsioonile. Eriti oluliseks peetakse suhteid suurima liitlasega praeguses ärevas olukorras, rõhutades vajadust hea kontakti järele.

Poliitiline fookus on sisserände ja tööjõu reguleerimise tasakaalustamisel, otsides leevendusi kitsa valdkonna spetsialistidele, samal ajal muretsedes süsteemi kuritarvitamise pärast. Teine oluline teema on finantsregulatsioon, kus rõhutatakse paindlikkuse ja riskide suurenemise vahelist seost rahvusvahelistes institutsioonides. Kõneleja lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes riskide maandamisele ja rakenduse detailidele.

Poliitiline tegevus keskendub tugevalt Riigikogu töökorra ja eesistuja otsuste kontrollimisele, nõudes ühtset ja traditsioonilist läbiviimise korda. Sisulistes küsimustes väljendab kõneleja tugevat skeptitsismi teadusliku konsensuse kontseptsiooni suhtes, pidades seda ohtlikuks teisitimõtlejate vaigistamisele. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades protseduurilist järjepidevust ja intellektuaalset vabadust.

Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuskoalitsiooni poliitikaga, eriti maksutõusude ("maksuralli") ja rohepöörde kulutuste osas, mis tema hinnangul viivad riigi vaesusesse. Poliitiline raamistik on tugevalt majanduslik ja toimetulekupõhine, rõhutades vajadust anda majandusele "hapnikku" ning parandada inimeste elujärge. Kõneleja kritiseerib valitsuse optimistlikke eelarveprognoose ja seob majandusraskused otseselt julgeoleku ja väljarändega.

Kõneleja nõuab tungivalt koheseid ja reaalseid samme Eesti inimeste toimetuleku parandamiseks, keskendudes toiduainete käibemaksu langetamisele. Ta kritiseerib valitsuse poliitikat kui tulemusi vältivat bürokraatiat, mis kasutab "analüüsi" ja "töögruppe" algatuste surmamiseks. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, nõudes tegusid poliitilise mängu asemel.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastu uuele seaduseelnõule, mis kehtestab sotsiaalse tingimuslikkuse, pidades seda liigseks bürokraatiaks ja "rohepöörasuseks". Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades uute nõuete (nt redeli kasutamise juhendamine) absurdsust ja ohtu põllumajandustootjatele toetuste vähendamise näol. Kõneleja kritiseerib Eesti üliagarust Euroopa regulatsioonide elluviimisel, mis tema hinnangul suurendab bürokraatiat, mitte ei vähenda seda.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitikale, eriti maksutõusudele ja peretoetuste vähendamisele. Kõige olulisemaks peetakse vajadust naasta "normaalsuse" juurde, vastandudes "paduliberaalide" ja "woke-maailma" ideedele. Poliitika on raamitud väärtuspõhiselt ja tulemuspõhiselt, viidates halvenevale statistikale. Kõneleja lubab valitsuse tehtud halvad asjad esimesel võimalusel ümber pöörata.

Poliitiline fookus on energiajulgeoleku (juhitavate võimsuste eelistamine) ja riigivalitsemise läbipaistvuse (Nordica raporti avalikustamine) küsimustel. Samuti kritiseerib ta teravalt koalitsioonipartnerit Sotsiaaldemokraate, pidades neid Eesti riigi arengu takistuseks. Tema seisukohad on tugevalt valitsuse tegevust kritiseerivad ja rõhutavad vastutust, olles suunatud nii poliitilisele tulemuslikkusele kui ka väärtustele (demokraatia, läbipaistvus).

Poliitiline fookus on riigiametnike (eriti õiguskantsleri ja peaprokuröri) kuluhüvitiste läbipaistvuse suurendamisel ja kontrolli kehtestamisel. Kõneleja toetab tugevalt võrdseid läbipaistvusstandardeid, kritiseerides praegust olukorda, kus ministrid ja kõrged ametnikud on Riigikogu liikmetest vabastatud detailsete tšekkide esitamise kohustusest. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades avaliku kontrolli vajalikkust.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes energeetikapoliitikale ja rohepöörde kriitikale. Kõneleja toetab põlevkivi kasutamist olulise reservvõimsusena ning vastustab gaasielektrijaamade ehitamist, nimetades seda "kilplaste teoks". Samuti kritiseerib ta tugevalt riigi tsentraliseerimist, eriti kohtumajade sulgemist, ja administratiivselt kehtestatud kõrget maksukoormust.