Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Kriitika on suunatud otse koalitsioonile ja peaministrile, süüdistades neid valede otsuste tegemises ja majanduse halvendamises. Ta kritiseerib ministreid lühinägelikkuse ja eksitamise eest sotsiaalsete definitsioonide osas. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, väites, et vastaspool ei soovi õppida Saksamaa ja Euroopa vigadest.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja ministeeriumi vastu, kritiseerides nende eelnõude läbipaistmatust ja ebaausat tutvustamist. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministrit oluliste muudatuste varjamises ja maksukuulekate ettevõtjate negatiivses sildistamises. Vastuseisu laiendatakse ka istungi juhatajale, kes ei suutnud kõneleja hinnangul korda hoida.

Peamine vastuseis on suunatud Kliimaministeeriumi ametnikele (keda süüdistatakse ebakõlades) ja koalitsioonisaadikutele, keda kritiseeritakse poliitika ebaefektiivsuse ja teadmiste puudumise eest. Eriti terav on kriitika kolleeg Kadastiku suunas, keda süüdistatakse tuumaenergeetika arengule vastutöötamises. Kriitika on nii poliitika- kui ka isikupõhine, kompromissivalmidus puudub.

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid (SDE), minister Läänemets, minister Riisalo ja rahandusminister. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele silmakirjalikkusele, regressiivsete maksude kehtestamisele ja avalikkuse eksitamisele maksude teemal. Vastaseid süüdistatakse klassiviha õhutamises ja riigireeturi sildi kleepimises küsijatele.

Kriitika on suunatud ministri (valitsuse) vastu ja puudutab konkreetset riigikaitse hankepoliitikat. Vastuseis on poliitikapõhine, keskendudes selle ebaloogilisusele ja suutmatusele tagada tööstuslik valmisolek.

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse avalikkuse eksitamise ja ebaseadusliku tegevuse eest ausamba konfiskeerimisel. Kriitika on intensiivne, keskendudes menetluslikele ja õiguslikele puudustele, eriti seaduse väärtõlgendamisele ja ohtliku pretsedendi loomisele.

Vastuseis on suunatud valitsusele ja ministeeriumidele, kritiseerides eelkõige haldusvõimekust ja finantsrealismi. Eriti tugev on kriitika eraomanikele piirangute seadmise ja hüvitamata jätmise ning bürokraatiaaparaadi kasvu teemal haridusvaldkonnas. Kritiseeritakse ka eelmist ministrit (Michal) ja tema kommunismi ehitamise teed.