Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Stiil on valdavalt võitlev ja tungiv, eriti majanduse teemal, hoiatades, et valed otsused viivad "vaesusesse" ja on "tupiktee". Ta kasutab kordamist ja lihtsustamist, et oma sõnumit koalitsioonisaadikutele arusaadavaks teha. Sotsiaalsete teemade puhul kasutab ta provokatiivseid hüpoteetilisi näiteid (riietusruumi sisenemine, vastupea andmine), et illustreerida uute definitsioonide absurdust ja ohtlikkust.

Retooriline stiil on valdavalt konfronteeriv, nõudlik ja protseduuriliselt terav. Kõneleja esitab teravaid küsimusi, süüdistades ministrit varjamises ja solvavas käitumises, ning esitab ametliku protesti istungi juhatajale korra rikkumise pärast. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (andmete nõudmine) kui ka isiklikke vihjeid (ministri vanus ja mälu).

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja irooniline, kasutades tugevaid metafoore ("kilplased," "palgid mäkke veeretada") valitsuse tegevuse naeruvääristamiseks. Apelleeritakse loogikale ja tervele mõistusele, eriti kulude ja efektiivsuse osas ("iga loll saab aru"), ning kritiseeritakse koalitsiooni liikmete passiivsust ja teadmiste puudumist.

Kõneleja stiil on võitluslik ja süüdistav, kasutades teravat retoorikat ja sarkasmi, eriti ministri usalduse kahtluse alla seadmisel avalikkuse toetuse osas. Kasutatakse emotsionaalseid apelle (nt "riisuma alt kuni üles", "klassivihanarratiiv") ning rõhutatakse vajadust fikseerida vastuseis stenogrammis.

Stiil on formaalne, austav (Aitäh, hea eesistuja! Härra minister!) ja analüütiline. Apellatsioon on puhtalt loogiline, rõhutades korduvalt "majandusloogika" puudumist ministri vastuses. Toon on küsitlev ja suunatud poliitika visiooni lahtirääkimisele.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja otsene, süüdistades peaministrit avalikkuse eksitamises ja nõudes selget õigustust konfiskeerimisele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (viide ekspertiisile ja seaduse algsele eesmärgile) kui ka dramaatilisi kujundeid (võrdlus ulmeraamatuga ja "mõtteroimaga"), et rõhutada õigusliku pretsedendi ohtlikkust. Toon on formaalne, kuid väga vastanduv.

Retooriline stiil on skeptiline ja kriitiline, nõudes ministritelt konkreetseid vastuseid ja numbreid, eriti finantsküsimustes. Kasutatakse otsekõnet ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse lubaduste ebarealistlikkust ("Kust ta seda raha tooma hakkab?"). Lõpus tehakse protseduuriline märkus matemaatilise täpsuse tagamiseks stenogrammis, rõhutades detailide olulisust.