Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Peamine opositsiooniline hoiak on suunatud välisele jõule – Euroopa Komisjonile, keda kritiseeritakse tsentraalse võimu agressiivse laiendamise eest. Samuti vastandutakse Euroopa energia- ja tööstuspoliitikat juhtivale nullheite ideoloogiale, mis on esitatud kui jätkuvalt prevaleeriv, kuid kaheldav suund.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitud valitsus ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse saamatuse ja strateegilise juhtimise nõrkuse eest. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitilisest saamatuse süüdistamisest (õhutõrje) kuni isikliku ja partei hävitamise soovini. Kompromissivalmidust ei ilmne.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse energeetikapoliitika vastu, mida peetakse eksiteel olevaks, majandust kahjustavaks ja julgeolekuriskiks. Tugev kriitika on suunatud ka valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aadressil, keda süüdistatakse rikkumiste ignoreerimises ja ringkaitses. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.

Peamised vastased on Reformierakond ja koalitsioonipartnerid (Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse poliitilises ebakõlas, valijate petmises ja demagoogias. Kriitika on intensiivne, ulatudes poliitiliste otsuste (maksutõusud) kritiseerimisest kuni süüdistusteni parlamendiliikmete survestamises ja põhiseadusliku kriisi ohus. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse vigade tunnistamist ja tühistamist.

Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhitud valitsus, keda kritiseeritakse nii kehvade reitingute kui ka riigi pankrotikursile viimise eest. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii sisejulgeoleku poliitikat kui ka inimeste vabaduste rikkumist, süüdistades valitsust julgeoleku odavas müümises mõne miljoni eest.

Peamine vastasseis on suunatud minister Pakostale, kelle väiteid lepingu sisu ja kulude katmise osas peetakse ebatäpseteks ja lepinguga vastuolus olevateks. Lisaks kritiseeritakse Riigikogu juhatust (Kivimägi, Hussar) seaduserikkumise ja menetlusnormidest ülerullimise võimaldamise eest, nõudes neilt vastutuse võtmist.

Peamised vastased on Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt poliitika (käibemaksutõus, automaks, tulumaksuvabastuse kaotamine) ja fiskaalse ebaefektiivsuse pärast. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes sellele, kuidas valitsuskoalitsioon on sihtgrupilt raha ära võtnud ja nüüd kuluka administreerimise kaudu tagasi annab. Süüdistab vastaseid riigi pankrotti viimises sotsialistliku poliitika kaudu.