Täiskogu istungite kaupa: Rain Epler

Stiil on formaalne ja otsene, keskendudes küsimuste esitamisel kandidaadi isikliku arvamuse väljaselgitamisele, mitte ainult institutsionaalsele seisukohale. Toon on tõsine ja murelik, eriti Euroopa Liidu poliitiliste suundade teemal, mida kirjeldatakse kui "kõvasti suruvat" tsentraliseerimist. Kasutatakse loogilist apellatsiooni, rõhutades seaduse ja isikliku tõlgenduse vahelist pinget.

Stiil on väga võitlev, sarkastiline ja otsekohene, kasutades tugevat kriitikat ja isiklikke rünnakuid peaministri suunal. Kasutatakse iroonilisi ütlusi ("küsimused on vastatavad, vastused on küsitavad") ja kujundlikke võrdlusi (musketär surnud hobusel), et rõhutada valitsuse ebaefektiivsust ja tühjust. Apellatsioon on pigem emotsionaalne ja vastanduv, toetudes kriitiliste raportite tsiteerimisele.

Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja otsene, adresseerides ministreid otse ja seades kahtluse alla nende pädevuse ("täielikul eksiteel jätkuvalt," "tee endale selgeks"). Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja andmetele viitamist (korrelatsioon, graafikud), kuid esitab need terava ja küünilise tooniga, küsides valimisteenistuse kohta, kas nad on "rumalad" või "küünilised".

Stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja sageli sarkastiline, kasutades korduvalt terminit "demagoogia" vastaste argumentide iseloomustamiseks. Ta tasakaalustab loogilisi ja faktipõhiseid küsimusi (nt seaduste kooskõla) tugevate emotsionaalsete ja ideoloogiliste süüdistustega (nt "klassivihale viitav jutt", "silmakirjalikkus"). Kõneleja väärtustab lühidust, kuid esitab vajadusel ka pikki, tausta selgitavaid sõnavõtte.

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle ning hüperbooli (nt "pankrotikursil," "piimajõed ja pudrumäed"). Kõneleja alustab isikliku rünnakuga peaministri kehvade reitingute ja sümboolse välimuse (lips eest võetud) teemal, seostades seda valitsuse ebaõnnestumisega. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja paralleele, et rõhutada valitsuse tegevuse odavat hinda.

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, keskendudes loogilistele argumentidele ja lepinguteksti ning seaduse sätete vastandamisele suulistele väidetele. Kasutatakse otseseid küsimusi vastaspoole eelduste ("lootus") vaidlustamiseks ja protseduuriliste rikkumiste osas on toon tungiv, kutsudes juhatust koheselt vaheaega võtma.

Stiil on analüütiline, andmepõhine ja vastaste suhtes teravalt kriitiline, kasutades küsimuste voorus retoorilisi küsimusi. Kõne algab mõõdukalt ja numbriliselt, kuid muutub poliitiliselt ründavaks, süüdistades vastaseid raha röövimises ja ebaefektiivses administreerimises. Lõpetab tugeva ideoloogilise avaldusega sotsialismi ohtude kohta.