Kuude kaupa: Helir-Valdor Seeder
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on minister ja koalitsioonipartnerid, keda süüdistatakse valimiseelsete lubaduste murdmises ja arutelu lämmatamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes ministri ebakompetentsusele ja suutmatusele vastata sisulistele küsimustele. Kõneleja nõuab istungi juhatamise kriitika käigus ka eelneva juhataja tegevuse parandamist.
09.2025
25 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud valitsusele ja eriti Reformierakonnale, kritiseerides nende majanduspoliitikat (HLÜ likvideerimine, kliimaeesmärgid) ja finantskorralagedust. Ta kritiseerib teravalt ka eelmise ministri (Signe Riisalo) poliitilisi otsuseid Tervisekassa defitsiidi ja peretoetuste osas, küsides, kas ta kuulub jätkuvalt samasse erakonda. Lisaks kritiseerib ta presidenti, heites ette kokkuleppe puudumist peaministriga kirikuseaduse küsimuses.
06.2025
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse maksutõusude põlistamise ja poliitilise rahastamise järelevalve süsteemituse eest. Eriti terav on kriitika Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) suunal, mida süüdistatakse "ärapanemise kultuuris" ja süsteemitute otsuste tegemises. Samuti kritiseeritakse valitsuse lühinägelikkust julgeolekuküsimustes ja naiivsust Euroopa Liidu suundade järgimisel.
05.2025
17 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond ja Eesti 200) ning Sotsiaaldemokraadid (maksupoliitika osas). Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (illusoorne kärpimine, maksutõusud) kui ka protseduurilisele ebakorrektsusele (ministri puudumine istungil, juhatuse otsus ministrite vastamiskohustuse kohta). Poliitik süüdistab koalitsiooni lühinägelikkuses ja poliitilises vastandamises, nõudes samal ajal valitsusliikmete isiklikku vastutust.
04.2025
14 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja Riigikogu juhatus. Valitsust kritiseeritakse majandusliku ebakompetentsuse ja vastuoluliste sõnumite pärast (nt kärped vs. kulude suurenemine). Riigikogu juhatust kritiseeritakse protseduurireeglite rikkumise ja võimu kuritarvitamise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissivalmidust valitsuse poliitika osas ei väljendata, vaid lubatakse aidata kaasa maksude vähendamisele.
03.2025
12 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja varasemad sotsiaaldemokraatide algatused. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksusõda, vasakpööre) kui ka valitsuse ebakompetentsusele (kaos, vead). Vastuseis on intensiivne, nõudes konkreetsete algatuste (oblastid, transpordikeskused) tagasipööramist ja süüdistades peaministrit Isamaa seisukohtade vääriti esitamises riigikaitse rahastamise osas.
02.2025
36 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse nii poliitika (energia, maksud, haridus) kui ka protseduuriliste puudujääkide (läbipaistmatus, parlamendi eiramine) pärast. Kriitika on intensiivne, sisaldades süüdistusi megalomaanias ja ebaaususes. Koalitsiooni konkreetseid ettepanekuid põhiseaduse muutmise osas peetakse rumalaks ja ebakorrektseks.
01.2025
13 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuse ja selle juhtparteiga, kritiseerides teravalt nende poliitikat (maksutõusud, peretoetuste vähendamine) ja Riigikogu juhatuse tegevust. Kriitika on sisuline (demograafia ignoreerimine, regionaalreformi plaanid) ja protseduuriline (Isamaa arupärimiste tagasilükkamine, päevakorra koostamine). Valitsuse tegevust perepoliitikas nimetatakse "kõige suuremaks karuteene[ks]".
12.2024
53 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides teravalt nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, regionaalpoliitika) kui ka menetluslikke rikkumisi. Kriitika on suunatud rahanduskomisjoni ja istungi juhataja tegevusele, süüdistades neid kodu- ja töökorra seaduse rikkumises ning opositsiooni ettepanekute eemaldamises. Valitsust süüdistatakse eelarveaukude lappimises ja mittevajaliku bürokraatia loomises.
11.2024
89 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitika (maksutõusud, regionaalpiirkonnad) kui ka menetlusnormide "brutaalse" rikkumise eest. Eriti terav on kriitika sotsiaaldemokraatide suunal, keda süüdistatakse koalitsiooni pantvangis hoidmises valimisõiguse küsimuses, mis on vastuolus Eesti julgeolekuhuvidega. Valitsuse eelnõusid nimetatakse "Brežnevi pakikesteks", mis sunnivad vastuolulisi sätteid koos hääletama.
10.2024
31 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt vastanduv koalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele ja peaministrile, süüdistades neid riigi julgeoleku pantvangi hoidmises ja paremerakondade tasalülitamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele seisukohtadele (vastuseis hääleõiguse piiramisele, eestikeelsele haridusele üleminekule) kui ka valitsuse ebakompetentsusele ja läbipaistmatule eelarvemetoodikale. Kompromiss on välistatud julgeoleku ja kodakondsuse küsimustes, nõudes valitsuselt konkreetseid õiguslikke samme.
09.2024
24 Sõnavõtud
Tugev ja järjekindel opositsioon valitsuskoalitsioonile, kritiseerides Reformierakonda, Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, Kaitseliidu koondamine) kui ka protseduurilisele ebaõiglusele (PM-i küsitlemise keeld, kodukorra väärtõlgendamine). Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate klassiviha õhutamise ja maksupoliitika osas, mis soosib jõukamaid.
07.2024
30 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse juhtimiskriisis, valedes valikutes ja maksusõjas rahva vastu. Kriitika on nii poliitiline (majanduslikud vead, julgeoleku nõrkus) kui ka protseduuriline (kodukorra rikkumine, seaduseelnõude põhiseadusvastane menetlemine). Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse keeldumist tunnistada oma vigu ja viitab irooniliselt, et süüdi on "kõik teised, välja arvatud Reformierakond."
06.2024
36 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda nimetatakse "valede valitsuseks." Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist sisu (maksutõusud, kärped) kui ka menetluslikke rikkumisi (muudatusettepanekute vägivaldne kokkusidumine, kodu- ja töökorra eiramine). Kompromissivalmidus puudub, kuna nõutakse eelnõude menetluse katkestamist või päevakorrast välja jätmist.
05.2024
54 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse poliitilises tahtejõuetus (hääleõigus), valetamises (maksuküür) ja seaduserikkumises (muudatusettepanekute sidumine). Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule kui ka menetluslikule ebakorrektsusele. Kõneleja kritiseerib teravalt siseministrit julgeolekuohtude manipuleerimise eest.
04.2024
29 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid) ning Riigikogu juhatus. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii menetluslikule omavolile (õigusanalüüsi ignoreerimine, muudatusettepanekute "vägivaldne" kokkusidumine) kui ka poliitilistele prioriteetidele (maksupoliitika, peretoetused). Süüdistab koalitsiooni parlamendi enesekorraldusõiguse kuritegelikus ja pahatahtlikus kasutamises.
03.2024
9 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda kritiseeritakse intensiivselt poliitiliste otsuste (maksutõusud, energeetika) ja valimiseelsete lubaduste rikkumise eest. Kriitika on suunatud ka koalitsiooni sisemisele kauplemisele julgeolekuküsimustes ning juhatuse praktikale, mida peetakse põhiseadusvastaseks.
02.2024
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja Riigikogu juhatus. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, rändepoliitika) kui ka protseduuriline (seaduserikkumised, dokumentide puudumine), süüdistades juhatust omavolis ja koalitsiooni poliitmängurluses. Nõuab, et valitsuse ministrid räägiksid avalikkusega suheldes sarnast juttu.
01.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus tervikuna, eriti Reformierakond ja ministrid (Kaja Kallas, Läänemets, Tsahkna), keda kritiseeritakse finantskaose ja poliitilise tahte puudumise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebaselguses ja julgeolekuküsimuste lahendamisega viivitamises.