Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti sotsiaaldemokraadid ja siseminister, keda kritiseeritakse teravalt julgeolekuküsimustes poliitilise tahte puudumise ja aja mahamagamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule kui ka ebaausale läbirääkimisstiilile ("lehmakauplemine") ning ebarealistlike lahenduste pakkumisele.

Peamine vastane on Reformierakonna juhitav valitsus, keda süüdistatakse majanduskriisi ajal uute maksude kehtestamises ja ebaadekvaatses lähenemises. Eriti kritiseeritakse koalitsioonipartnerit Eesti 200-t automaksu lubaduse murdmise eest. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (ebaõiglus, mõjuanalüüsi puudumine) kui ka protseduurile (ministri asukoht, vastuste kvaliteet). Kompromiss on välistatud, tehakse ettepanekud eelnõud esimesel lugemisel tagasi lükata.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele, keda kritiseeritakse rändepoliitika liberaliseerimise soovi eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ministrite vastuolulistele väljaütlemistele ja valitsuse ühtse seisukoha puudumisele.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, mida kritiseeritakse kui majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut halvendavat. Kriitika on nii sisuline (automaks on rumalus) kui ka protseduuriline (eelnõu on toores ja ignoreerib koalitsioonipartneri ettepanekuid). Ta kritiseerib peaministrit otseselt, küsides, miks ta ei arvestanud oma erakonnakaaslase ettepanekuid.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse sisemisele ebakõlale, kritiseerides kahte ministrit (sotsiaalkaitseminister ning majandus- ja IT-minister Riisalod) odava tööjõu sisserände propageerimise eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades ministreid eksitavate signaalide saatmises ja valitsuse plaanidega vastuollu minekus. Vastuseis on intensiivne, nõudes peaministrilt sekkumist ja ministritega rääkimist.