Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder
Kokku istungeid: 97
Täielikult profileeritud: 97
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud praeguse eelnõu piiratud ulatusele, kuna see ei lahenda fundamentaalseid probleeme nagu Valimiskogu koosseisu moonutused ja võimalikku musta hobuse ohtu. Samuti kritiseeritakse kaudselt haldusreforme, mis on moonutanud Valimiskogu esialgset proportsiooni.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda kritiseeritakse maksutõusude elluviimise eest. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (automaaks, tulumaks, aktsiisid) kui ka poliitilisele aususele, seades kahtluse alla valitsuse õiguspärasuse (mandaadi puudumine).
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse demagoogia, ebakompetentsuse ja vastutustundetu eelarvepoliitika eest. Eriti terav on kriitika rahandusministri suunal, kes olevat automaksu arutelul olnud sisulistele küsimustele vastamiseks ette valmistamata. Kriitika on suunatud nii poliitikale kui ka valitsuse tegevuse kvaliteedile.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on minister (ebakompetentsuse ja vastamisvõimetuse eest) ning koalitsioonipartnerid (valimiseelsete lubaduste rikkumise ja arutelu lämmatamise katse eest). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades Riigikogu esimeest arutelu lämmatamise "tanki panemises".
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, strateegilise passiivsuse ja analüüside puudumise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, eriti seoses valitsuse vaikimisega EL-i läbirääkimistel ning rahandusliku korralagedusega ministeeriumides.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Vabariigi Presidendi ja valitsuse/peaministri suunas, keda süüdistatakse riiklike julgeolekuhuvide puhul kokkuleppe puudumises enne parlamendivaidlust. Presidendi võimalikku pöördumist Riigikohtusse peetakse pingete üleskruvimiseks ja kasulikuks vaid osadele poliitilistele jõududele. Keskerakonna esitatud muudatusi kritiseeritakse kui sisuliselt mittemuutvaid ja usuvabadust potentsiaalselt rohkem piiravaid.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Otsene vastuseis on suunatud Narva juhtpoliitiku Jaan Tootsi seisukohale, kes soovib eestikeelsele haridusele ülemineku lõpetada, nimetades seda äpardunud eksperimendiks. Kaudselt kritiseerib ta ka valitsust (ministrit) ebapiisava järelevalve ja ressursside tagamise eest haridussüsteemi üleminekul. Lisaks kritiseerib ta valitsuse vastuste kvaliteeti.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud eelmisele ministrile (Signe Riisalo) ja tema poliitikale, mis puudutas Tervisekassat ja peretoetusi. Kriitika on nii poliitika- kui ka eetikapõhine (preemiad, suvepäevad), seades kahtluse alla valitsuserakonna sisemise järjepidevuse ja ühtsuse.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Vastandumine on suunatud istungi juhataja või protseduurireeglite poolt eeldatud küsimuste täpse sõnastamise ja kategoriseerimise nõudele. Kriitika on protseduuriline ja mõõduka intensiivsusega, rõhutades, et range sõnastus ei paranda vastuste sisu.
2025-09-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse poliitikale (HLÜ likvideerimise eelnõu) ja ministrite (kaitseminister, rahandusminister) käitumisele, keda kritiseeritakse parlamendi arutelu eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromiss eelnõu osas välistatakse, nõudes selle tagasilükkamist ja uue eelnõu koostamist. Samuti kritiseeritakse istungi juhataja paindumatust küsimuste esitamise võimaldamisel.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on Riigikogu juhatus ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on suunatud peamiselt protseduuriliste rikkumiste (muudatusettepanekute kokkusidumine, 51 hääle nõue) ja valitsuse maksupoliitika vastu. Süüdistab juhatust hoolsuskohustuse täitmata jätmises ja Riigikogu sisulise töö surmamises, väites, et juhatus "poeb komisjoni selja taha".
2025-06-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse jäätmekäitluspoliitika vastu, mida peetakse ebaefektiivseks ja keskkonnale kahjulikumaks kui alternatiivid. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse arusaama kohaliku omavalitsuse korraldusest, nimetades seda "väga roosaks".
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsioonile (Reformierakond ja Sotsid), keda süüdistatakse silmakirjalikkuses (Viljandi näide) ja opositsiooni töö takistamises, tõlgendades kodu- ja töökorra seadust viisil, mis välistab opositsiooni muudatusettepanekute hääletamise. Ta hoiatab, et selline tõlgendus võtab opositsioonilt võimaluse seaduseelnõu sisu või eesmärki muuta.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on kriitiline nii varasemate parlamentide (2004) kui ka praeguse valitsuse suhtes, heites ette poliitilise tahte ja ettenägemisvõime puudumist riigikaitses. Erakondade rahastamise kontekstis kritiseerib ta teravalt ERJK struktuuri ja tegevust, süüdistades seda süsteemituses ja ebaõiglases üksikisikute väljanokkimises.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Rahandusministeeriumi ja rahandusministri tegevusele, keskendudes eelarveprotseduuride ja kulude planeerimise ebatäpsusele. Kriitika on menetluslik ja poliitikapõhine, seades kahtluse alla planeerimise täpsuse ja raha ümbertõstmise põhjendatuse.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevalt kriitiline nii praeguse valitsuse kui ka varasemate "peavooluideid kandnud" poliitikute suhtes. Ta süüdistab otseselt Sotsiaaldemokraate (Sotsid) kõrge maksukoormuse vundamendi ladumises, laiendades kriitikat kaugemale vaid kahest võimuerakonnast. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud) ja ajaloolisele otsustusvõimele (julgeolekuvead).
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse sisuliste vastuste puudumise ja loosungite kasutamise eest. Tugev kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ministeeriumide pideva ümbernimetamise ja struktuuride muutmise osas, mis tekitab ebastabiilsust ja on kulukas. Samuti vaidlustatakse peaministri väide kliimamuutustest kui põllumehe peamisest vaenlasest.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud koalitsiooni suutmatusele selgitada eelarvekärbete sihtkohti ja kolleegide vastu, kes on muutunud presidendi suhtes ülemäära usaldavaks. Kõneleja lükkab teravalt tagasi süüdistused, nagu oleks ta põhiseaduskomisjoni liikmena käitunud teadlikult ja pahatahtlikult põhiseaduse vastu. Ta väljendab vähest lootust, et koalitsioon toetab mõistlikke eelnõusid.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Tugev opositsioon on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond ja Eesti 200) ning konkreetselt Jürgen Ligile. Kriitika on nii poliitika (läbipaistmatud kärped) kui ka väärtuspõhine, mõistes hukka valitud poliitikute "lammasteks" nimetamise. Kõneleja süüdistab peaministrit silmakirjalikkuses, kuna ta keeldub kommenteerimast oma parteikaaslase väljaütlemisi.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri tegevuse ja puudumise vastu, kes püüab osaleda elektrooniliselt, olles samal ajal hõivatud teise üritusega. Esineja kritiseerib seda kui vastutuse vältimist ja nõuab ministri füüsilist kohalolekut. Kriitika on protseduuriline ja intensiivne.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse tegevusele, kritiseerides Mart Võrklaeva võimalikku ametisse nimetamist Eesti Panka kui tasu (tänutäheks) automaksu kehtestamise eest. Kriitika on isikuline ja keskendub poliitilisele soosingule, nõudes vastaspoolelt kohest selgitust.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud koalitsiooniparteidele (Sotsid, Eesti 200, Reform), keda süüdistatakse Isamaa teenimatus kritiseerimises. Kriitika on poliitikapõhine, eriti Sotsiaaldemokraatide suunas, kes ei toetanud jõuliselt universaalteenuse fikseeritud hinna ettepanekut. Kolleeg Aabi väidet universaalteenuse hinna kohta peetakse lausa eksitavaks.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse energiapoliitika prognoosidele ja planeerimise detailsusele. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes selgust 100% taastuvenergia eesmärgi teostatavuse ja sellega seotud riskide osas.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsus tervikuna ja konkreetsed ministrid (Tsahkna, Kallas, Terras, Taro), keda kritiseeritakse vastuoluliste seisukohtade eest eelarve- ja maksupoliitikas. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust majanduse konkurentsivõime vähendamises ja majanduskasvu pidurdamises. Kasutab tugevaid väljendeid nagu "jõhkrad kärped" ja "täielik rumalus" valitsuse poliitika kirjeldamiseks.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale ja ebaefektiivsele ühistranspordile, mida peetakse inimeste karistamiseks. Tugev kriitika on suunatud ka Riigikogu Juhatusele ja komisjonidele parlamendi hea tava rikkumise eest eelnõude menetlemisel algataja puudumisel. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2025-03-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ei piisa andmeid
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud nii eelmise kui ka praeguse parlamendi koosseisu suunas, kuna nad on julgeolekuolukorrale reageerimisega liiga kaua viivitanud. Eraldi kritiseeritakse 2023. aasta koalitsiooni, kes eksitas avalikkust, lubades leida õigusruumis võimatuid lahendusi (piirata hääleõigust ainult agressorriikide kodanikel põhiseadust muutmata). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebaefektiivsusele ja ebarealistlikele lubadustele.
2025-03-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Esineja on tugevas opositsioonis peaministri ja valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides nende poliitikat riigikaitse valdkonnas ja ideede puudumist. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (võimekuste puudumine) kui ka protseduurile (peaministri kohustus korrale kutsuda opositsiooni väära esitamise eest). Ta viitab, et koalitsioonil on enamus, kuid puuduvad ideed.
2025-03-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud eelmisele valitsuskoalitsioonile ja sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse "maksusõja" ja bürokraatia elluviimises. Samuti kritiseeritakse peaministri varasemat tegevust (Nordica pankrot, energiamajanduse segadused), mis on pigem isiklik ja tulemuspõhine rünnak.
2025-03-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on praegune valitsus ja Reformierakond, kelle vigu ja eksimusi rõhutatakse. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tekitatud halvale sooritusele ja riigi juhtimise kaosele.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonisaadikutele ja nende esitatud põhiseaduse muudatuse eelnõule, eriti seoses määratlemata kodakondsusega isikute ja kolmandate riikide kodanike valimisõiguse reguleerimisega. Kriitika on terav, süüdistades vastaseid desinformatsiooni levitamises julgeolekuasutuste raportite kohta ja ebakorrektsete põhjenduste kasutamises (agressorriigi määratlemine läbi valimisõiguse). Ta hoiatab, et koalitsiooni ettepanek kahjustaks Eesti mainet lääneliitlaste hulgas.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse otsuste langetamise eest kitsas ringis ja ebaadekvaatse regionaalpoliitika eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (automaks) kui ka protseduurilistele vigadele (KOV-ide kaasamata jätmine koolireformis). Kõneleja heidab ministritele ette poliitilist retoorikat, mis näeb kriitikas "EKREIKE tonti" või "poliitilist provokatsiooni".
2025-02-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Valitsuse (tähelepanekute osas eelnõu 544 kohta) ja valitsuskoalitsiooni vastu. Valitsuse märkused lükatakse ümber kui lahendatud või ebaolulised. Valitsuskoalitsiooni energeetikapoliitikat rünnatakse intensiivselt, seades kahtluse alla selle aluseks olevate arvutuste usaldusväärsuse.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on peaminister Michal, Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse parlamendi ja ühiskonna mittetrustimises. Kriitika on nii protseduuriline (kodukorra tõlgendamine) kui ka poliitiline (korralagedus, ebaõiglased maksud, perepoliitika puudumine). Kõneleja kritiseerib ka siseministri "imelikke avaldusi" ja justiitsministri algatusi vangide importimise osas. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse valitsuse umbusaldamist ja uue koalitsiooni moodustamist.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsiooni juhid ("kolm tarka"), keda kritiseeritakse salajaste ja riigile kahjulike otsuste langetamise eest. Kriitika on nii poliitiline (riigikorra kukutamise süüdistuse tagasilükkamine) kui ka protseduuriline (parlamendi ja rahandusministri kõrvale jätmine otsustusprotsessis). Kõneleja vihjab ka võimalikele huvide konfliktidele koalitsioonierakondade ja energiaprojektidega seotud firmade vahel.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud nii valitsuse haldussuutlikkuse vastu (vastutusalade ebaselgus ministrite Keldo ja digiministri vahel) kui ka suurte teenusepakkujate (Telia) ebaeetilise käitumise vastu. Rünnakud on protseduurilised ja poliitilised, nõudes järelevalveasutuste kohest sekkumist.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud istungi juhataja vastu, kelle tõlgendust kodu- ja töökorra seadusest peetakse valeks ja ebaõiglaseks. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, süüdistades juhatajat seadusega vastuolus oleva praktika loomises ja pinge tekitamises. Kõneleja nõuab tungivalt varasema praktika juurde naasmist.
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on praegune koalitsioonivalitsus, eriti Kaja Kallase valitsus, keda süüdistatakse demograafia teema täielikus ignoreerimises koalitsioonilepingus. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust peresid kahjustavate sammude astumises, mis tekitavad kindlusetust. Kõneleja kutsub valitsust üles tehtud valusaid samme tagasi pöörama.
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised kriitika sihtmärgid on Kultuuriministeerium (sporditoetuste kärpimise eest) ja valitsus tervikuna (tsentraliseeriva regionaalreformi eest). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust bürokraatia suurendamises ja ebaloogiliste otsuste tegemises. Kõneleja esitab otsese väljakutse, küsides, kas õigem ei oleks ministrit vahetada, kui raha maapiirkondadesse ei jõua.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuse või eelarve koostajate vastu, kuna eelarve on läbipaistmatu ja põhiseadusega vastuolus. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, laiendades vastutust ka presidendile, kes kõneleja hinnangul oleks pidanud eelnõu tagasi saatma.
2024-12-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu võimaliku populistliku olemuse vastu, mis viitab vastuseisule ebaselgetel motiividel põhinevale seadusloomele. Konkreetseid vastaseid või rühmitusi ei nimetata, vaid kriitika on suunatud protseduurile ja kontseptsioonile.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsusele ja rahanduskomisjoni juhtkonnale, keda kritiseeritakse opositsiooni ignoreerimise ja ebakorrektse menetluse eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitikale (maksutõusud) kui ka protseduurilistele rikkumistele, süüdistades juhatust opositsiooni õiguste allasurumises. Kompromissist rääkimise asemel nõutakse reeglite ranget järgimist.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid, keda kritiseeritakse asendustegevuse ja ebakompetentsuse eest. Eriti teravalt vastustatakse haridusministri süüdistust Isamaa suunas, nimetades seda ebamõistlikuks vandenõuteooriaks. Kriitika on suunatud protseduurilistele vigadele (traditsiooniliste läbirääkimiste ignoreerimine) ja poliitilisele sisutühjusele.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele (Kristen Michali kabinetile), keda süüdistatakse maksupoliitika ebaselguses ja ebaaususes seoses julgeolekumaksuga. Lisaks kritiseeritakse teravalt ettekandjat ja komisjoni eelnõu menetlemise eest, nõudes vigaste dokumentide parandamist ja protseduurireeglite ranget järgimist.
2024-12-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud praeguse valitsuskoalitsiooni (eriti Kaja Kallase kolmanda valitsuse) ja siseministri poliitilise hoiaku vastu, kuna nad on erandkorras kodakondsust andnud 28 korral lühikese aja jooksul. Kritiseerib ka 2006. aasta koalitsiooni (Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit) algset seadusemuudatust. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebavõrdses kohtlemises ja julgeolekuriskide loomises.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus (ministeeriumid), rahanduskomisjon ja istungi juhataja. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele rikkumistele (muudatusettepanekute eemaldamine) ja poliitilisele ebaaususele (maksuraha sihtotstarbe puudumine, eelarveaukude lappimine). Süüdistab enamust opositsiooni vaigistamises ja "kambaka" tegemises, mis õõnestab usaldust riigi vastu.
2024-12-03
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Puuduvad andmed.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatide vastu, keda süüdistatakse koalitsiooni pantvangis hoidmises, valijaskonnaga manipuleerimises ja riigi julgeolekuhuvide kahjustamises. Kriitika on suunatud ka Reformierakonnale ja Eesti 200-le, keda kutsutakse üles "heitma need ahelad enda ümbert" ja hääletama südametunnistuse järgi. Kriitika on nii poliitika (kodakondsuseta isikute hääleõigus) kui ka menetluslik (ebaselge delegeerimine, Brežnevi pakike) ning intensiivne.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse koalitsioonipartnerite pantvangis hoidmises ja parlamendi enamuse üle sõitmises. Peaministrit kritiseeritakse ebatõese informatsiooni levitamise ja ühisosa otsimise eiramise eest. Kriitika on nii poliitiline (julgeolek) kui ka protseduuriline (kompromissi tagasilükkamine).
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, Reformierakond ja peaminister, keda kritiseeritakse teravalt poliitika elluviimise viisi pärast. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (kooskõlastamata maaksutõus) kui ka ebaeetilisele käitumisele (plaanide varjamine enne valimisi). Valitsuse tegevust nimetatakse vastutustundetuks ja kahepalgeliseks.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon, Rahanduskomisjon ja Riigikaitsekomisjon, keda süüdistatakse Isamaa muudatusettepanekute ebaseaduslikus kõrvaldamises ja kodu- ja töökorra seaduse rikkumises. Kriitika on suunatud ka ministritele (Jürgen Ligi, Piret Hartman) ja rahanduskomisjoni esimehele (Annely), süüdistades neid ebakompetentsuses ja eelarve koostamise kvaliteedi languses. Kõneleja protestib resoluutselt ja peab kompromissi antud menetlusolukorras võimatuks.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised kritiseeritavad on minister ja ministeeriumi ametnikud, keda süüdistatakse ebaloogiliste piirkondade loomises ja omavalitsuste survestamises lepingute sõlmimiseks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades ametnikke tsentraliseerimisvõimaluse loomises raharessursside juhtimiseks. Kompromissi asemel nõutakse tungivalt tegevuse kohest peatamist.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevas opositsioonis valitsuse ministritega, kritiseerides nii siseministrit (agressorriigi kodanike valimisõiguse teemal) kui ka rahandusministrit (eelarvemenetluse teemal). Kriitika on nii poliitika (julgeolek) kui ka protseduuriline (parlamendi roll eelarves), ulatudes isiklike rünnakuteni, ning kompromissivalmidust ei ilmne.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud peaministrile, keda süüdistatakse korduvas ja avalikus valeinformatsiooni levitamises Isamaa eelnõu sisu kohta. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitiku ebakompetentsusele seaduseelnõu lugemisel ja avalikkuse eksitamisele. Lisaks kritiseerib ta Riigikogu esimeest, kes jättis peaministri valeinformatsiooni ümber lükkamata.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, keda kritiseeritakse teravalt ebaausa ja läbipaistmatu eelarve koostamise metoodika pärast. Kriitika on suunatud protseduurilistele vigadele, nagu kärbete varjamine reservfondi kaudu, ja ebausaldusväärsele kommunikatsioonile avalikkusega.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud siseministrile ja Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse sisejulgeoleku ohustamises ja süsteemses vastutöötamises rahvuslikele huvidele. Kriitika on intensiivne, poliitika- ja väärtuspõhine, süüdistades koalitsiooni ka omavahelises vastandumises, teineteise "tasalülitamises" ja riigi juhtimise unarusse jätmises. Vastase seisukohti nimetatakse "väga lahjaks lahenduseks" ja "hämaraks jutuks".
2024-10-15
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika ei ole suunatud konkreetsetele vastastele, vaid pigem parlamendi kodukorra potentsiaalsele jäikusele, mis võiks takistada paindlikku tööd. Esineja nõuab, et ettepanekut ei pandaks "kalevi alla", mis on kaudne kriitika liigselt bürokraatliku menetluse suunas.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse ja vastuste puudumise eest. Eraldi tuuakse esile koalitsioonipartneri Eesti 200 seisukoht vajaduspõhiste toetuste osas, mis on vastuolus valitsuse tegevusega. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitika sisule (sotsiaaltoetused) kui ka protseduurilistele vigadele (peaministri korraldus vs Riigikogu otsus), ning lõpeb ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.
2024-10-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud "auväärt koalitsiooni liikmete" vastu, kes soovisid eelnõu menetleda kiirustades ja ebaväärikalt, minnes mööda nõuetekohasest protseduurist. Vastuseis on protseduuriline ja institutsionaalne, süüdistades koalitsiooni parlamendi alahindamises.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna, keda kritiseeritakse fiskaalse vastutustundetuse, ebastabiilsuse tekitamise ja seadusemuudatuste menetlemisel hea tava rikkumise eest. Eriti terav on kriitika Sotsiaaldemokraatide vastu, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, kuna nad toetavad maksureformi, mis kahjustab madalapalgalisi. Kompromissi nähakse vaid maksuküüru kaotamise edasilükkamises või vahemiku tõstmises, mitte aga valitsuse praeguse plaani aktsepteerimises.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on Reformierakonna ja peaministri juhitava koalitsiooniga, keda süüdistatakse teadlikus tegevusetuses ja julgeoleku küsimuse vältimises. Kriitika on intensiivne, süüdistades Reformierakonda teiste erakondade (sh koalitsioonipartneri) tahte torpedeerimises. Kõneleja viitab ka eelmisele peaministrile (Kaja Kallas) ja tema varasemale seisukohale, et näidata Reformierakonna seisukoha ebaselgust.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud istungi juhataja tegevusetuse või ebaselguse vastu, kuna juhataja ei tutvustanud korda, kuidas istungit tehniliste probleemide tõttu läbi viiakse, ega taganud signatuuri abil Riigikogu liikmete teavitamist. Vastuseis on puhtalt protseduuriline ja keskendub istungi läbiviimise korra puudustele.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Vabariigi Valitsus, siseminister ja Sotsiaaldemokraadid, keda kritiseeritakse poliitika, mitte isiklikult. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele vastuolule (nt Kaitseliidu koondamine vs lahinguolukorra retoorika) ja julgeoleku õõnestamisele maksupoliitika kaudu. Kompromissivalmidus puudub, kuna valitsuse tegevust peetakse Eesti eluliste huvidega karjuvas vastuolus olevaks.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on selges opositsioonis, kritiseerides nii praegust valitsust (tegevusetuse eest kiirendatud võimearenduse taotlemisel) kui ka kaudselt eelmist kaitseministrit Laanetit Kaitseliidu ametikohtade vähendamise eest. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele otsustele ja lahenduste puudumisele kaitsevõime arendamisel.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumi ja ministri vastu, heites ette halduslikku ebaõnnestumist ja vastutuse eiramist ühiskatsete fiasko eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaõiglusele, mis mõjutas otseselt noori. Vastase seisukohta (et kõigil oli varuplaan) peetakse ülekohtuse tagajärje eiramiseks.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Kõneleja on tugevas opositsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ministri ja laiemalt koalitsiooniga, kritiseerides nende ebaselget seisukohta piirilepingu ja Vene kodanike valimisõiguse osas. Kriitika on suunatud ka parlamendi juhataja tegevusele, keda süüdistatakse kodu- ja töökorra räiges rikkumises.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud Riigikogu juhatuse ja istungi juhataja vastu, keda süüdistatakse seaduse erinevas tõlgendamises ja parlamendikultuuri käest laskmises. Kriitika on protseduuriline ja intensiivne, nõudes juhatuselt ühtse praktika kehtestamist.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse valede poliitiliste valikute ja juhtimiskriisi eest, mis on viinud Eesti maksusõjani oma rahva vastu. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (automaks on vastuolus julgeolekupoliitikaga) kui ka protseduuridele (muudatusettepanekute põhiseadusvastane kokkusidumine). Kompromissi asemel taotletakse eelnõude lugemise katkestamist.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitud valitsuse vastu, kritiseerides teravalt nende majanduslikke valikuid (maksutõusud) ja julgeolekupoliitikat. Opositsiooniline hoiak on intensiivne, süüdistades valitsust vastutuse veeretamises välistele teguritele ja keeldumises tunnistada oma vigu. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine kriitika on suunatud senise Riigikogu juhatuse vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas töökorralduses ja poliitilise kultuuri kaitsmises. Kriitika on protseduuriline ja keskendub sooritusvõimele, väites, et Reinsalu suudab parlamendi tööd paremini korraldada.
2024-06-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung
Vastuseis on kaudne, suunatud kolleegidele, kes ei pruugi kaaluda oma hääletuse tagajärgi. Kriitika on protseduuriline ja kaalutluslik, mitte isiklik, ning konkreetseid vastaseid ei nimetata.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad (Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond), keda kritiseeritakse halva seadusloome, pealiskaudsuse ja teema valdamise puudumise eest. Kriitika on suunatud ka ministri ja komisjoni esindaja ebakompetentsusele. Kõneleja heidab koalitsioonile ette valesid rõhuasetusi (omavalitsuste tulud maaomanike arvelt) ja sõnamurdlikkust.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Põhiline kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (eriti Eesti 200-le) lubaduste murdmise eest (nt pensionide maksustamine, automaksu lubadused). Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilist sisu (maksude kahjulikkus) kui ka menetluslikke rikkumisi (kodu- ja töökorra seaduse rikkumine, ebavõrdne kohtlemine). Kompromissi asemel nõutakse eelnõude tagasilükkamist või menetluse katkestamist.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonipartneritele (sh Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid) nende poliitilise ebaaususe ja ebakompetentsuse pärast. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele lubadustele (pensionid, automaks) kui ka eetilistele küsimustele (valetamine, usalduse vähendamine). Kõneleja viitab ka eelmisele valitsusele kui "raiskavale ja külluslikku elu elavale".
2024-06-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), eriti Reformierakond, keda süüdistatakse korduvas valetamises enne ja pärast valimisi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele usaldusväärsusele, eetilistele puudujääkidele ja sõnamurdmisele, mitte ainult poliitika sisule. Kõneleja kutsub üles eelnõu mitte toetama, välistades kompromissi.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid omavalitsuste ja maaomanike vastandamises. Vastuseis on intensiivne, keskendudes eelnõu ebakvaliteedile, ebaadekvaatsele analüüsile ja põhiseaduslike põhimõtete rikkumisele. Kõneleja peab vastandamist inetuks ja alatuks.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse valetamises ja valeliku poliitika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (maksuküür) kui ka eetilistele küsimustele (lubaduste murdmine, riigimehelikkuse puudumine). Süüdistab koalitsiooni selles, et nad on kinni kahjulikes dogmades ja ei soovi rakendada mõistlikke lahendusi. Kompromiss on välistatud, kui valitsus ei ole valmis tunnistama oma viga.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, keda süüdistatakse sisuliste argumentide ignoreerimises ja halva menetluspraktika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (moraali laostumine) kui ka menetluslikele probleemidele (Kodu- ja töökorra seadusega vastuolu). Lõpphääletusel on kompromiss välistatud, kuna fraktsioon hääletab eelnõu vastu.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti siseministrile ja Sotsiaaldemokraatidele (SDE), keda süüdistatakse julgeolekuküsimustes poliitilise tahte puudumises ja ebaselguses. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (lahenduste puudumine) kui ka protseduurile (koalitsioonilepingu täitmata jätmine ja ebaseaduslike skeemide kokkuleppimine). Siseministri vastust peetakse "ootuspäraselt kahetsusväärseks ja tühjaks".
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja juhtivkomisjoni esimehele. Kriitika on nii menetluslik (seadusevastane muudatuste sidumine) kui ka sisuline (poliitilise tahte puudumine sisejulgeoleku küsimustes, ebaõnnestunud koalitsioonileppe punktid). Kõneleja kahtlustab Reformierakonda pahatahtlikus teadlikus tegevuses seoses valimisõiguse küsimusega ning peab siseministri kriitikat ebaadekvaatseks. Nõutakse eelnõu menetlemise lõpetamist või katkestamist.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister, keda süüdistatakse poliitilise tahte puudumises ja vastutuse veeretamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevusetusele ning koalitsioonileppe tühisusele sisejulgeoleku küsimuses. Valitsuse algatusi on tagasi lükatud kui ebapiisavaid või teostamatuid.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse algatatud valimisseaduse eelnõule ja Reformierakonna esindaja eksitavatele väidetele maksude kohta. Kriitika on nii poliitikapõhine (m-hääletuse turvalisus ja kontrollimatus) kui ka menetluslik (kodu- ja töökorra seaduse rikkumine muudatusettepanekute liitmisel). Vastuseis on intensiivne, Isamaa fraktsioon keeldub eelnõu lõpphääletusel toetamast.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse maksukaskaadi algatamises ja ideoloogilises vastuolus. Kriitika on peamiselt protseduuriline (hea õigusloome tava rikkumine) ja poliitiline (majanduse kahjustamine ja ebaõiglased maksud). Kompromiss on välistatud, tehes ettepaneku magusamaksu eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Riigikogu juhatus ja juhtivkomisjon (Põhiseaduskomisjon), keda kritiseeritakse eeskätt protseduuriliste rikkumiste (muudatusettepanekute kokkusidumine) ja seadusrikkumise tee valimise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades juhatust Riigikogu liikmete põhiõiguste rikkumises ja Riigikohtu otsuse "pahatahtlikus ja kuritegelikus" kasutamises obstruktsiooni piiramiseks. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse ebaseadusliku tegevuse kohest lõpetamist.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline hoiak on väga intensiivne, suunatud sotsiaalkaitseministri ja valitsuse vastu, süüdistades neid teadlikus perede vastandamises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, heites ette otsuste tegemist enne analüüsi valmimist ja varasemate lubaduste tühistamist. Kõneleja nimetab valitsuse tegevust vastutustundetuks ja Eesti tulevikule karuteene tegemiseks.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse julgeoleku eiramises ja Isamaa eelnõu mahahääletamises. Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline. Siseministrit kritiseeritakse isiklikult, nimetades teda meelevaldse tõlgendamise tõttu täiendavaks julgeolekuohuks.
2024-04-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti sotsiaaldemokraadid (Läänemets ja Ossinovski), keda kritiseeritakse majanduspoliitika ideoloogilise vastuolu eest. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii protseduurilist ebaõiglust (kokkulepete eiramine) kui ka poliitilist sisu (maksutõusud), välistades kompromissi protseduurireeglite osas.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud koalitsiooni võimaliku toetuse puudumise ja haridusministri läbirääkimiste protseduuriliste riskide vastu. Väljendatakse muret, et kokkuleppeid ei pruugita allkirjastada, kui koalitsiooni sees raha ei leita, viidates "mängurluse" ohule. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebakindlusele ja protseduurilisele läbipaistmatusele.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Riigikogu otsuse vastu, mis puudutab seadusandluse muudatust, kritiseerides seda ebamõistlikkuse, juriidiliste probleemide ja efektiivsuse languse tõttu. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, keskendudes sellele, et otsus tekitab rohkem probleeme ja küsimusi.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse valetamises ja Eesti riigi huvide vastaste otsuste vastuvõtmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii ebaõnnestunud maksupoliitikale kui ka julgeolekuküsimuste poliitilisele kauplemisele. Kõneleja kritiseerib valitsust teadliku viivitamise ja teostamatute deklaratsioonide sissekirjutamise eest koalitsioonilepingusse.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud Reformierakonna poole, kritiseerides kaudselt nende protseduuriliste otsuste ulatust ja järjepidevust. Kriitika on poliitiliselt kaalutlev, küsides, kas erakonna "lahkus" laieneb ka teistele fraktsioonidele, mitte ainult fraktsioonitule saadikule.
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti sotsiaaldemokraadid ja siseminister, keda kritiseeritakse teravalt julgeolekuküsimustes poliitilise tahte puudumise ja aja mahamagamise eest. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule kui ka ebaausale läbirääkimisstiilile ("lehmakauplemine") ning ebarealistlike lahenduste pakkumisele.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna juhitav valitsus, keda süüdistatakse majanduskriisi ajal uute maksude kehtestamises ja ebaadekvaatses lähenemises. Eriti kritiseeritakse koalitsioonipartnerit Eesti 200-t automaksu lubaduse murdmise eest. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (ebaõiglus, mõjuanalüüsi puudumine) kui ka protseduurile (ministri asukoht, vastuste kvaliteet). Kompromiss on välistatud, tehakse ettepanekud eelnõud esimesel lugemisel tagasi lükata.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti sotsiaaldemokraatidele, keda kritiseeritakse rändepoliitika liberaliseerimise soovi eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ministrite vastuolulistele väljaütlemistele ja valitsuse ühtse seisukoha puudumisele.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse maksupoliitikale, mida kritiseeritakse kui majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut halvendavat. Kriitika on nii sisuline (automaks on rumalus) kui ka protseduuriline (eelnõu on toores ja ignoreerib koalitsioonipartneri ettepanekuid). Ta kritiseerib peaministrit otseselt, küsides, miks ta ei arvestanud oma erakonnakaaslase ettepanekuid.
2024-02-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse sisemisele ebakõlale, kritiseerides kahte ministrit (sotsiaalkaitseminister ning majandus- ja IT-minister Riisalod) odava tööjõu sisserände propageerimise eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades ministreid eksitavate signaalide saatmises ja valitsuse plaanidega vastuollu minekus. Vastuseis on intensiivne, nõudes peaministrilt sekkumist ja ministritega rääkimist.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon tervikuna, keda kritiseeritakse poliitilise kaose ja finantsilise ebaselguse eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust otsustusvõimetuses, eriti julgeolekuküsimustes, ning vastukäivate sõnumite edastamises. Eriti tuuakse esile Reformierakonna ja valitsuse "veiderdamine" Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse küsimuses.