Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, süüdistades neid omavalitsuste ja maaomanike vastandamises. Vastuseis on intensiivne, keskendudes eelnõu ebakvaliteedile, ebaadekvaatsele analüüsile ja põhiseaduslike põhimõtete rikkumisele. Kõneleja peab vastandamist inetuks ja alatuks.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse valetamises ja valeliku poliitika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitika sisule (maksuküür) kui ka eetilistele küsimustele (lubaduste murdmine, riigimehelikkuse puudumine). Süüdistab koalitsiooni selles, et nad on kinni kahjulikes dogmades ja ei soovi rakendada mõistlikke lahendusi. Kompromiss on välistatud, kui valitsus ei ole valmis tunnistama oma viga.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, keda süüdistatakse sisuliste argumentide ignoreerimises ja halva menetluspraktika jätkamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitika sisule (moraali laostumine) kui ka menetluslikele probleemidele (Kodu- ja töökorra seadusega vastuolu). Lõpphääletusel on kompromiss välistatud, kuna fraktsioon hääletab eelnõu vastu.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti siseministrile ja Sotsiaaldemokraatidele (SDE), keda süüdistatakse julgeolekuküsimustes poliitilise tahte puudumises ja ebaselguses. Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule (lahenduste puudumine) kui ka protseduurile (koalitsioonilepingu täitmata jätmine ja ebaseaduslike skeemide kokkuleppimine). Siseministri vastust peetakse "ootuspäraselt kahetsusväärseks ja tühjaks".

Kriitika on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja juhtivkomisjoni esimehele. Kriitika on nii menetluslik (seadusevastane muudatuste sidumine) kui ka sisuline (poliitilise tahte puudumine sisejulgeoleku küsimustes, ebaõnnestunud koalitsioonileppe punktid). Kõneleja kahtlustab Reformierakonda pahatahtlikus teadlikus tegevuses seoses valimisõiguse küsimusega ning peab siseministri kriitikat ebaadekvaatseks. Nõutakse eelnõu menetlemise lõpetamist või katkestamist.

Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister, keda süüdistatakse poliitilise tahte puudumises ja vastutuse veeretamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevusetusele ning koalitsioonileppe tühisusele sisejulgeoleku küsimuses. Valitsuse algatusi on tagasi lükatud kui ebapiisavaid või teostamatuid.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse algatatud valimisseaduse eelnõule ja Reformierakonna esindaja eksitavatele väidetele maksude kohta. Kriitika on nii poliitikapõhine (m-hääletuse turvalisus ja kontrollimatus) kui ka menetluslik (kodu- ja töökorra seaduse rikkumine muudatusettepanekute liitmisel). Vastuseis on intensiivne, Isamaa fraktsioon keeldub eelnõu lõpphääletusel toetamast.

Tugev opositsioon on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse maksukaskaadi algatamises ja ideoloogilises vastuolus. Kriitika on peamiselt protseduuriline (hea õigusloome tava rikkumine) ja poliitiline (majanduse kahjustamine ja ebaõiglased maksud). Kompromiss on välistatud, tehes ettepaneku magusamaksu eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.