Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid ja eetilisi väljendeid (nt "inetu ja alatu," "väga raske on siin tasakaalukaks jääda"). Kõneleja tasakaalustab emotsionaalsust juriidiliste argumentidega (põhiseadusest tulenev õiguskindlus) ja finantsmõjude prognoosiga (sadades miljonites).

Stiil on terav, süüdistav ja tungiv, rõhutades valitsuse valelikkust ja dogmades kinniolemist. Kasutab korduvalt mõistet "riigimehelikkus" moraalse apellatsioonina, et kutsuda koalitsiooni üles vastutustundlikkusele. Kombineerib loogilisi argumente (konkreetsed rahasummad) emotsionaalsete süüdistustega (valetamine, jant, rumal eelnõu). Esineb ka protseduuriliste küsimustega, vaidlustades kolleegide pädevust ja kodukorra tõlgendamist.

Kõneleja stiil on kriitiline ja otsene, kasutades nii emotsionaalseid apelle (viited ajaloolisele valule ja ühiskondliku moraali laostumise ohule) kui ka loogilisi argumente (menetluslikud vead, bürokraatia kasv). Toon on koalitsiooni suhtes terav, süüdistades neid asjalikumate sõnavõttude ignoreerimises ja kurtidele kõrvadele rääkimises. Ta rõhutab, et lõpphääletusel on tegemist "mustvalge valikuga".

Kõneleja stiil on terav, kriitiline ja tungiv, rõhutades olukorra tõsidust ja valitsuse tegevusetuse kahetsusväärsust. Ta kasutab tugevaid vastandusi (nt maksupaketi kiire vastuvõtmine vs julgeolekuküsimuste venimine) ning esitab valitsusele süüdistusi (nt "kavalus või nahaalsus," "manipuleerinud" julgeolekuasutuste hinnangutega). Rõhk on nii loogilisel argumentatsioonil (viited ekspertidele ja KAPO-le) kui ka emotsionaalsel apellil, seostades teemat otseselt sõjaohuga.

Kõneleja stiil on valdavalt kombatiivne ja tungiv, eriti protseduuriliste küsimuste arutamisel, kasutades tugevaid väljendeid nagu "täiesti vale ja eksitav", "kohutavalt eksitav" ja "vägivaldselt ja seadusevastaselt". Apelleeritakse nii loogikale (viidates seadustele ja Riigikohtu otsustele) kui ka emotsioonidele ja moraalile (viidates ajaloolistele valusatele hetkedele seoses pealekaebamisega). Toon on ametlik, kuid kriitiline, nõudes ammendavaid selgitusi ja menetluse lõpetamist.

Stiil on terav, süüdistav ja tungiv, rõhutades valitsuse tegevusetust ja lubaduste täitmata jätmist. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja süüdistusi vastase survestamiseks, näiteks viidates "maksusõjale" ja vastutuse "abstraktselt kuhugi mujale veeretamisele". Apellatsioon on peamiselt loogiline ja faktipõhine, tuginedes juriidilisele ekspertiisile.

Kõne on valdavalt formaalne, analüütiline ja kriitiline, toetudes tugevalt loogilistele argumentidele ja faktidele (ekspertide hinnangud). Toon on tõsine ja murelik seoses valimiste usalduse ja menetluslike rikkumistega. Vastasega suheldes on toon terav ja nõudlik, kutsudes kolleege üles rääkima teemadel, mida nad valdavad.

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "maksusõda," "variserlikkus" ja "järjekordne vale." Ta ühendab need süüdistused detailsete loogiliste argumentidega, mis keskenduvad andmete puudumisele, eelnõu kitsale valikule ja õigusloome vigadele. Poliitik kasutab ka ajaloolisi viiteid, et kritiseerida Sotsiaaldemokraatide ja endiste kolleegide (Tsahkna) ideoloogilist järjepidevust.