Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis kavandatavale maamaksuseaduse muudatusele, mis annab omavalitsustele vabad käed maksumäära kehtestamisel. Vastuseis on raamitud majandusliku kahju (sadades miljonites) ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisena. Kõneleja kaitseb maaomanike, ettevõtjate ja põllumeeste huve oodatava maksukoormuse mitmekordistumise eest.

Poliitiline fookus on riigi rahanduse ja eelarve tasakaalu kriitilisel seisundil, süüdistades valitsust valeliku poliitika jätkamises. Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse plaanile kaotada nn olematu maksuküür, pidades seda ebamõistlikuks ja majanduskriisi ajal kahjulikuks. Raamimine on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja riigimehelikkuse puudumise kritiseerimisele. Poliitilist positsiooni iseloomustab tugev nõudmine tunnistada viga ja eelnõu menetlus peatada.

Poliitik on tugevalt vastu arutatavale eelnõule, mis reguleerib pealekaebamist, rõhutades selle negatiivset mõju ühiskondlikule moraalile ja Eesti ajaloolisele mälule. Seisukoht on ajendatud nii väärtuspõhistest argumentidest (ajalooline trauma) kui ka praktilistest muredest (bürokraatia kasv). Ta rõhutab, et sellist eelnõu Eesti riik ja rahvas praeguses olukorras kindlasti ei vaja.

Kõneleja peamine poliitiline seisukoht on tugev ja väärtuspõhine nõue peatada Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike hääleõigus kohalikel valimistel, pidades seda ülioluliseks julgeolekuküsimuseks. Ta kritiseerib valitsust poliitilise tahte puudumise eest julgeolekuküsimustega tegelemisel, eriti olukorras, kus Venemaa on kuulutanud "püha sõja" Lääne vastu. Seisukoht on selgelt suunatud julgeolekuriskide maandamisele ja Eesti kodakondsuse väärtustamisele.

Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuskoalitsiooni menetluslike rikkumiste (muudatusettepanekute "vägivaldne" kokkusidumine) ja sisejulgeoleku küsimuste (kolmandate riikide kodanike valimisõigus) kritiseerimisele. Valimisõiguse piiramine on esitatud hädavajaliku siseturvalisuse meetmena sõjaolukorras, rõhutades selle eksistentsiaalset tähtsust. Samuti vastustatakse tugevalt anonüümset pealekaebamist võimaldavat seadust, mis on raamitud väärtuspõhiselt kui "ühiskondliku moraali laostamise seadus".

Kõige silmatorkavam teema on sisejulgeolek ja Vene ning Valgevene kodanike hääleõiguse peatamine kohalikel valimistel, mida toetatakse tugevalt. Valitsust kritiseeritakse teravalt lubatud kindlustunde puudumise ja poliitilise tahte puudumise eest. Seisukoht on peamiselt suunatud valitsuse tegevusetuse ja ebaefektiivsuse vastu.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse algatatud valimisseaduse muutmise eelnõule, kuna see ei lahenda valimiste terviklikkuse ja proportsionaalsuse probleeme ning vähendab usaldust. Kriitika on suunatud ka maksupoliitikale, rõhutades, et Reformierakonna esindaja eksitavate väidete vastaselt tõstab järgmine tulumaksumuudatus kõigi inimeste maksukoormust. Raamimine on peamiselt poliitikapõhine ja väärtuspõhine, keskendudes põhiseaduslikele siiretele ja valimiste ühetaolisuse põhimõttele.

Poliitiku positsioon on tugevalt maksutõusude vastane, eriti magusa joogi maksu osas, mida kirjeldatakse kui "maksusõda" kodanike ja ettevõtjate vastu. Seisukoht on tugevalt protseduuripõhine, rõhutades hea õigusloome tava ja teaduspõhisuse puudumist, ning väites, et tegelikud eesmärgid on puhtalt finantsilised. Lisaks toetab ta tugevat poliitilist seisukohta Venemaa mõju ja Moskva Patriarhaadi tegevuse vastu Eestis.