Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Peamised vastased on peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse ebakompetentsuse, strateegilise passiivsuse ja analüüside puudumise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, eriti seoses valitsuse vaikimisega EL-i läbirääkimistel ning rahandusliku korralagedusega ministeeriumides.

Kriitika on suunatud Vabariigi Presidendi ja valitsuse/peaministri suunas, keda süüdistatakse riiklike julgeolekuhuvide puhul kokkuleppe puudumises enne parlamendivaidlust. Presidendi võimalikku pöördumist Riigikohtusse peetakse pingete üleskruvimiseks ja kasulikuks vaid osadele poliitilistele jõududele. Keskerakonna esitatud muudatusi kritiseeritakse kui sisuliselt mittemuutvaid ja usuvabadust potentsiaalselt rohkem piiravaid.

Otsene vastuseis on suunatud Narva juhtpoliitiku Jaan Tootsi seisukohale, kes soovib eestikeelsele haridusele ülemineku lõpetada, nimetades seda äpardunud eksperimendiks. Kaudselt kritiseerib ta ka valitsust (ministrit) ebapiisava järelevalve ja ressursside tagamise eest haridussüsteemi üleminekul. Lisaks kritiseerib ta valitsuse vastuste kvaliteeti.

Peamine kriitika on suunatud eelmisele ministrile (Signe Riisalo) ja tema poliitikale, mis puudutas Tervisekassat ja peretoetusi. Kriitika on nii poliitika- kui ka eetikapõhine (preemiad, suvepäevad), seades kahtluse alla valitsuserakonna sisemise järjepidevuse ja ühtsuse.

Vastandumine on suunatud istungi juhataja või protseduurireeglite poolt eeldatud küsimuste täpse sõnastamise ja kategoriseerimise nõudele. Kriitika on protseduuriline ja mõõduka intensiivsusega, rõhutades, et range sõnastus ei paranda vastuste sisu.

Vastasseis on suunatud valitsuse poliitikale (HLÜ likvideerimise eelnõu) ja ministrite (kaitseminister, rahandusminister) käitumisele, keda kritiseeritakse parlamendi arutelu eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromiss eelnõu osas välistatakse, nõudes selle tagasilükkamist ja uue eelnõu koostamist. Samuti kritiseeritakse istungi juhataja paindumatust küsimuste esitamise võimaldamisel.

Peamised vastased on Riigikogu juhatus ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on suunatud peamiselt protseduuriliste rikkumiste (muudatusettepanekute kokkusidumine, 51 hääle nõue) ja valitsuse maksupoliitika vastu. Süüdistab juhatust hoolsuskohustuse täitmata jätmises ja Riigikogu sisulise töö surmamises, väites, et juhatus "poeb komisjoni selja taha".