Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja näitab asjatundlikkust EL-i kliimapoliitika detailides, viidates süsinikuheite eesmärkidele, ETS2-le ja LULUCF-ile, ning nõuab finantseerimisskeemide ja tehnoloogiliste lahenduste analüüsi. Samuti on ta kursis riigisiseste finantsjuhtimise probleemidega, tsiteerides Riigikontrolli ja Õiguskantsleri seisukohti eelarve põhiseaduspärasuse kohta ning ministeeriumide (Haridus-, Sotsiaal-, Kaitseministeerium) eelarve segadust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja juriidilises analüüsis, viidates põhiseaduse muutmise kvoorumile, presidendi veto menetlemisele ja täiendavale põhiseaduse analüüsile. Samuti on ta kursis julgeolekualaste teemadega, seostades Moskva alluvuses olevaid kogudusi Venemaa sõjalist agressiooni toetava poliitilise võrgustikuga, viidates Euroopa Liidu poliitikutele ja julgeolekuasutustele.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust haridusseaduse ja selle rakendamise osas, viidates konkreetsetele paragrahvidele, mis reguleerivad emakeele ja kultuuri õpetamist põhihariduses (vähemalt kümme sama emakeelega õpilase vanemat). Eriti rõhutatakse ressursside ja kvalifitseeritud õpetajate leidmise keerukust kohalikes omavalitsustes. Lisaks demonstreerib ta teadlikkust Riigikogu istungisaali protseduuridest ja tehnilistest anomaaliatest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaal- ja tervishoiu rahastamise valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid Tervisekassa defitsiidi (800 miljonit, vähendatud 400 miljonile) ja juhtide preemiate teemal. Rõhutatakse tõendus- ja teaduspõhise analüüsi olulisust poliitika kujundamisel, eriti peretoetuste kontekstis.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti parlamendi töökorralduse ja küsimuste esitamise protseduuride osas, viidates oma "päris pikaajalisele parlamendisaadiku kogemusele". Ta kasutab seda kogemust tõestamaks, et küsimuse sõnastus ei mõjuta vastuse sisu ega kvaliteeti. Ekspertiis on seotud pigem protseduurilise efektiivsuse kui konkreetsete poliitikavaldkondadega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevuse, rolli ja regulatiivse ajaloo osas, viidates 2010. aasta seadusemuudatustele ja Euroopa Liidu õiguse kontekstile. Eelistatakse detailset arutelu järelevalve tugevdamise ja konkurentsi säilitamise üle finantssektoris, võrreldes HLÜ probleeme pankade tekitatud kahjudega. Samuti on esitatud põhjalikud protseduurilised teadmised Riigikogu kodukorrast ja parlamendikultuurist.

Kõrgeim asjatundlikkus on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning põhiseaduse tõlgendamises, tsiteerides pidevalt paragrahve ja viidates Riigikohtu praktikale. Kasutab juriidilisi termineid ja tugineb õigus- ja analüüsiosakonna seisukohtadele, eriti vaidlustes juhatusega arupärimiste ja eelnõude menetlemise üle. Samuti näitab detailsust kodakondsuse ja kohalike valimiste seaduste muutmise vajaduse selgitamisel.