Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Retooriline stiil on teravalt ründav ja süüdistav, kasutades tugevaid negatiivseid termineid nagu "rumalus", "vähkkasvaja" ja "korralagedus". Kõneleja esitab loogilisi nõudmisi (mõjuanalüüsid, finantsskeemid), kuid teeb seda väga intensiivse tooniga, seades korduvalt kahtluse alla peaministri ja valitsuse kompetentsi.

Stiil on tõsine, formaalne ja veenev, eesmärgiga saavutada parlamendi toetus eelnõule. Kasutatakse nii loogilisi argumente (hääletustulemused, juriidiline ekspertiis) kui ka tungivaid üleskutseid (käituda tasakaalukalt, maandada pingeid), rõhutades riikliku julgeoleku prioriteetsust. Kõneleja kasutab juriidilist terminoloogiat ja viitab välisele eksperthinnangule.

Stiil on valdavalt formaalne ja küsimusi esitatakse loogiliselt, nõudes valitsuselt selget tegevuskava ja ressursside tagamist. Ta kasutab retoorilist võtet, nõustudes peaministriga, et infotunnis on küsimuste kvaliteet parem kui vastuste kvaliteet, vihjates kriitikale valitsuse suunas. Lisaks esitab ta protseduurilise ja iroonilise küsimuse telepaatiliste nähtuste kohta Riigikogu saalis.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja faktipõhine, esitades loetelu eelkäija konkreetsetest ebaõnnestumistest ja vastuoludest. Kõne on struktureeritud vastuste väljavõttena, mis kulmineerub poliitiliselt laetud küsimusega erakonna sisemise ühtsuse kohta. Kasutatakse kordust ja paralleelstruktuure kriitika intensiivistamiseks.

Stiil on lugupidav, alustades istungi juhataja teemapüstituse mõistmisega ("mõistetav ja arusaadav"), kuid muutub oma seisukoha kaitsmisel kindlaks ja kategooriliseks ("Absoluutselt mitte"). Retoorika on loogiline ja tugineb isiklikule pikaajalisele kogemusele, et õigustada paindlikkust küsimuste esitamisel.

Stiil on kriitiline ja argumenteeritud, kasutades nii loogilisi apelle (põhiseaduslikkus, konkurents) kui ka emotsionaalset rõhutamist (kahju, ebamõistlikkus). Kõneleja kasutab vastandusi ("radikaalselt vastupidine samm") ja esitab konkreetseid näiteid (Leie HLÜ) oma seisukoha toetuseks. Lisaks on kõneleja protseduuriliselt nõudlik, kritiseerides istungi juhataja paindumatust ja ministrite lugupidamatust parlamendi vastu.

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, tungiv ja formaalne, eriti Riigikogu juhatuse poole pöördudes, süüdistades neid seaduse "räiges rikkumises" ja "võimu kuritarvitamises". Apelleerib tugevalt loogikale ja õigusaktidele, nõudes selgeid viiteid seadustele ja selgitusi. Väljendab nördimust ja "piinlikkust" seadusloome kvaliteedi üle, kuid säilitab juriidilise argumentatsiooni fookuse.