Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Vastuseis on kaudne, suunatud kolleegidele, kes ei pruugi kaaluda oma hääletuse tagajärgi. Kriitika on protseduuriline ja kaalutluslik, mitte isiklik, ning konkreetseid vastaseid ei nimetata.

Peamised vastased on koalitsioonierakonnad (Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond), keda kritiseeritakse halva seadusloome, pealiskaudsuse ja teema valdamise puudumise eest. Kriitika on suunatud ka ministri ja komisjoni esindaja ebakompetentsusele. Kõneleja heidab koalitsioonile ette valesid rõhuasetusi (omavalitsuste tulud maaomanike arvelt) ja sõnamurdlikkust.

Põhiline kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (eriti Eesti 200-le) lubaduste murdmise eest (nt pensionide maksustamine, automaksu lubadused). Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilist sisu (maksude kahjulikkus) kui ka menetluslikke rikkumisi (kodu- ja töökorra seaduse rikkumine, ebavõrdne kohtlemine). Kompromissi asemel nõutakse eelnõude tagasilükkamist või menetluse katkestamist.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonipartneritele (sh Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid) nende poliitilise ebaaususe ja ebakompetentsuse pärast. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele lubadustele (pensionid, automaks) kui ka eetilistele küsimustele (valetamine, usalduse vähendamine). Kõneleja viitab ka eelmisele valitsusele kui "raiskavale ja külluslikku elu elavale".

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), eriti Reformierakond, keda süüdistatakse korduvas valetamises enne ja pärast valimisi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele usaldusväärsusele, eetilistele puudujääkidele ja sõnamurdmisele, mitte ainult poliitika sisule. Kõneleja kutsub üles eelnõu mitte toetama, välistades kompromissi.