Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Peamine kriitika on suunatud koalitsioonisaadikutele ja nende esitatud põhiseaduse muudatuse eelnõule, eriti seoses määratlemata kodakondsusega isikute ja kolmandate riikide kodanike valimisõiguse reguleerimisega. Kriitika on terav, süüdistades vastaseid desinformatsiooni levitamises julgeolekuasutuste raportite kohta ja ebakorrektsete põhjenduste kasutamises (agressorriigi määratlemine läbi valimisõiguse). Ta hoiatab, et koalitsiooni ettepanek kahjustaks Eesti mainet lääneliitlaste hulgas.

Peamised vastased on valitsus ja selle ministrid, keda kritiseeritakse otsuste langetamise eest kitsas ringis ja ebaadekvaatse regionaalpoliitika eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (automaks) kui ka protseduurilistele vigadele (KOV-ide kaasamata jätmine koolireformis). Kõneleja heidab ministritele ette poliitilist retoorikat, mis näeb kriitikas "EKREIKE tonti" või "poliitilist provokatsiooni".

Peamine kriitika on suunatud Valitsuse (tähelepanekute osas eelnõu 544 kohta) ja valitsuskoalitsiooni vastu. Valitsuse märkused lükatakse ümber kui lahendatud või ebaolulised. Valitsuskoalitsiooni energeetikapoliitikat rünnatakse intensiivselt, seades kahtluse alla selle aluseks olevate arvutuste usaldusväärsuse.

Peamised vastased on peaminister Michal, Reformierakond ja valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse parlamendi ja ühiskonna mittetrustimises. Kriitika on nii protseduuriline (kodukorra tõlgendamine) kui ka poliitiline (korralagedus, ebaõiglased maksud, perepoliitika puudumine). Kõneleja kritiseerib ka siseministri "imelikke avaldusi" ja justiitsministri algatusi vangide importimise osas. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse valitsuse umbusaldamist ja uue koalitsiooni moodustamist.

Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsiooni juhid ("kolm tarka"), keda kritiseeritakse salajaste ja riigile kahjulike otsuste langetamise eest. Kriitika on nii poliitiline (riigikorra kukutamise süüdistuse tagasilükkamine) kui ka protseduuriline (parlamendi ja rahandusministri kõrvale jätmine otsustusprotsessis). Kõneleja vihjab ka võimalikele huvide konfliktidele koalitsioonierakondade ja energiaprojektidega seotud firmade vahel.