Täiskogu istungite kaupa: Helir-Valdor Seeder

Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse, julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste suhete vallas, rõhutades põhiseaduse muudatuste selguse ja rakendatavuse nõudeid. Ta viitab julgeolekuasutuste raportitele ja ekspertide (nt Jüri Adams) seisukohtadele, käsitledes spetsiifilisi juriidilisi probleeme, nagu tunnustamata riikide (nt Palestiina, Abhaasia) kodanike staatus. Samuti rõhutab ta infopuudust määratlemata kodakondsusega isikute seas olevate Vene kodanike arvu kohta.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist regionaalhalduse (maavalitsuste kaotamine, maakondade roll) ja hariduslike erivajadustega laste koolivõrgu teemadel, nimetades konkreetseid koole (Ämmuste, Nurme) ja nende juhtimisstruktuure. Energeetikaküsimustes nõutakse terviklikke kalkulatsioone, viidates spetsiifilistele projektidele (Narva gaasijaam, Paldiski salvestusauk) ja finantsandmetele. Samuti kasutatakse konkreetseid andmeid ühistranspordi tiheduse kohta (60 rongi läänesuunal vs 5 Viljandisse) ja maksureformi rahalise mõju kohta.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi valimisseadusandlusest ja seadusloome protseduuridest, selgitades detailseid muudatusi valimistoimingute kuupäevades (nt 90 päeva asemel 60 päeva) ja mandaatide jaotuse alustes. Ta suudab eristada valijate arvu ja elanike arvu mõju seadusemuudatustele ning käsitleda põhiseaduse ja tavaseaduse koosmõju.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamise osas, viidates konkreetsele paragrahvile (§ 134) ja varasemale praktikale (Sven Sesteri umbusaldamine 2017). Ta on kursis hariduspoliitika detailidega, nagu kutsehariduse üleviimine neljale aastale ja Maarjamaa kooli ümberkorraldused. Samuti kasutab ta statistikat, viidates 146 000 pensionäri pensioni vähenemisele jaanuaris.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist energiapoliitika finantsaspektidest ja infrastruktuuri kuludest, viidates konkreetsetele summadele nagu 2,6 miljardit eurot dotatsiooniraha, 1 miljard eurot Paldiski auku ja 60 miljonit eurot kuus sageduse hoidmise reservitasu. Ta rõhutab CO2-poliitika ja riigikaitseliste kulutuste mõju ning nõuab avalikkusele selgete rehkenduste esitamist elektri tulevikuhinna kujunemise kohta.