Kuude kaupa: Vadim Belobrovtsev
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
24 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, kritiseerides nende esitatud eelnõu piiratud ulatust (100 eurot) ja eelarvevahendite puudumise narratiivi. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla, kas läbirääkimistel kaaluti paljulapseliste perede automaksust vabastamist.
09.2025
117 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond) ja selle poliitikad (automaks, palga külmutamine, Kopli komando sulgemine). Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsiooni ettepanekute põhimõttelises mahahääletamises ja mõjuanalüüside puudumise kasutamises mugava ettekäändena. Samuti kritiseeritakse Reformierakonna liikmeid suurte pankade kaitsmise eest ja vihjatakse koalitsiooni seotusele Bolti asutajate annetustega.
06.2025
50 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200). Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud, sotsiaalkärped) ja menetluslikele puudustele (opositsiooni ettepanekute automaatne mahahääletamine, seaduste kiirustamine). Süüdistab valitsust usalduskriisi tekitamises ametiühingutega ja avalikkuse hirmutamises sõjaga, samuti põhiseaduse tahtlikus rikkumises kirikuseaduse menetlemisel.
05.2025
34 Sõnavõtud
Peamised kriitika objektid on valitsuskoalitsioon ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), keda kritiseeritakse töötajate õiguste kaitsmata jätmise eest. Eriti terav on kriitika Lauri Läänemetsa suunas seoses kirikuseaduse ja põhiseadusliku vastuoluga, süüdistades teda teema mittemõistmises ja "Kremli" retoorika kasutamises. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, näiteks taunib ta kliimaseaduse tükeldamist kui halba parlamentaarset kultuuri.
04.2025
31 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse poliitilises manööverdamises ja ebaõiglases seadusandluses (nt valimisreeglite muutmine, kiriku survestamine). Kriitika on valdavalt poliitika- ja menetluslik, süüdistades koalitsiooni inimeste majandusliku olukorra ignoreerimises. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse ebajärjepideva hääletuskäitumise eest.
03.2025
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse ebakindluses, põhimõtete reetmises ja poliitilises konjunktuursuses. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse eriti tugevalt kahepalgelisuse eest peretoetuste ja valimisõiguse küsimustes, süüdistades neid oma sõnade söömises. Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui tuimalt oma ideede läbisurumist, arvestamata opositsiooni mõtetega.
02.2025
56 Sõnavõtud
Kõneleja on teravalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), kritiseerides nii poliitikat (maksutõusud, Kopli komando) kui ka juhtimisstiili ("troika" otsused, salatsemine). Eriti intensiivne on kriitika siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) suunas seoses Kopli komando ja kirikuseadusega ning välisminister Margus Tsahkna (E200) suunas ebaadekvaatsete vastuste pärast. Süüdistab koalitsiooni poliitilises küünilisuses ja valimiste mõjutamise katses.
01.2025
34 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja peaministrile, süüdistades neid poliitilises omakasus ja ebademokraatlikus käitumises. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud, kärped) kui ka protseduuripõhine (parlamentaarne kultuuritus, ministrite ülbitsemine). Valitsuse tegevust demograafia ja eelarve osas peetakse ebaadekvaatseks.
12.2024
34 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon tervikuna, keda süüdistatakse eelarveaukude lappimises ja maksutõusude varjamises ilusate nimede taha. Kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (Läänemets) vastuoluliste seisukohtade pärast valimisõiguse ja pangamaksu osas, süüdistades neid "mängu kaasamängimises". Kriitika on intensiivne, eriti Kopli komando sulgemise ja julgeolekumaksu sisu osas.
11.2024
32 Sõnavõtud
Kõneleja vastandub teravalt valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, SDE, Eesti 200), kritiseerides neid nii poliitiliste valikute (maksutõusud, sotsiaalkärped) kui ka menetluslike puuduste (huvirühmade kaasamata jätmine, tegevuspõhise eelarve läbipaistmatus) pärast. Ta kritiseerib Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda oma ideoloogia hülgamise eest ja heidab koalitsioonile ette kõigi 16 Keskerakonna eelarvemuudatusettepaneku tagasilükkamist. Eraldi kritiseerib ta Siseministri püsivat survestamist kohaliku õigeusu kiriku suhtes.
10.2024
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, SDE, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Välisminister Tsahkna, Rahandusminister). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele otsustele (maksutõusud, pensionide maksustamine) ja ebaeetilisele käitumisele (välisministri väidetav valetamine ja valitsuse lubaduste murdmine). Kahtleb valitsuse motiivides, süüdistades neid eelarveaukude lappimises julgeoleku sildi all.
09.2024
41 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse perevaenulikkuses ja avaliku sektori töötajate palkade külmutamises. Kriitika on poliitikapõhine (kärped, maksutõusud) ja protseduuriline (opositsiooni heade ideede mahahääletamine). Eraldi kritiseeritakse haridusminister Kristina Kallase pädevust ja välisminister Margus Tsahkna tegevust ÜRO-s.
07.2024
21 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, SDE, Eesti 200) ja uus peaministrikandidaat Kristen Michal, keda kritiseeritakse poliitika (automaks) ja tööstiili (demokraatliku debati kägistamine, opositsiooni ettepanekute ignoreerimine) eest. Opositsioon on intensiivne, nõudes automaksu ideest loobumist ja selle saatmist "ajaloo prügikasti." Kritiseeritakse ka eelmise peaministri Kaja Kallase ebapopulaarsust.
06.2024
28 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus tervikuna ja Reformierakond, keda süüdistatakse "teerullipoliitikas", lubaduste murdmises ja valijate tahte eiramises. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine (maksutõusud) ja protseduuriline (muudatusettepanekute mahahääletamine), kuid sisaldab ka isiklikke vihjeid ministrite kulutustele (äriklassi lennud) ja peaministri ambitsioonidele.
05.2024
44 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja Reformierakond, keda kritiseeritakse majandusliku olukorra, haridusreformi ebaõnnestumiste ja maksuküüru kaotamise kinnisidee eest. Kriitika on suunatud ka haridusministrile vastutuse eitamise ja süsteemsete vigade pärast. Rünnakud on valdavalt poliitika- ja menetluskesksed, näiteks süüdistades valitsust poliitiliste punktide noppimises põhiseadusega vastuolus olevate eelnõudega.
04.2024
30 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti peaminister Kaja Kallas ja haridusminister Kristina Kallas, kelle tagasiastumist nõutakse. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud, sotsiaalkärped) ja protseduurilistele rikkumistele (e-valimiste lihtsustamine, opositsiooni õiguste piiramine). Valitsust süüdistatakse ka poliitilise kasu saamises streigi ajal ja oma tegemata töö eest omavalitsuste süüdistamises.
03.2024
17 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja peaminister, keda süüdistatakse vastutustundetus ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ebapädevuses (eelarveaukude tekitamine) ja ebaaususes (valimiste eel antud lubaduste rikkumine). Ta kritiseerib ka regionaalministri plaani, mis karistab tublimaid omavalitsusi.
02.2024
14 Sõnavõtud
Peamised vastased on Vabariigi Valitsus ja Reformierakond, keda süüdistatakse majanduse pidurdamises ja sotsiaalpoliitika halvendamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades peaministrit otseselt valetamises (alternatiivide puudumise kohta automaksule) ja PPA töötajate palgakülmutamises. Esineja kritiseerib valitsuse tegevusetust ja visiooni puudumist, eriti majanduskriisist väljatuleku osas.
01.2024
17 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse kiirustamise, läbimõtlemata reformide ja Keskerakonna sisuliste muudatusettepanekute tuimalt mahahääletamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust tekkinud probleemide eest vastutamises. Eelkõige heidetakse ette maksupaketi kahjulikkust ja haridusreformi puudulikkust.