Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja on tugevalt opositsioonis, kritiseerides koalitsiooni poliitilist hüpokriitiat ja tegevusetust. Kriitika on suunatud koalitsiooni hääletuskäitumisele, mis on korduvalt tagasi lükanud Keskerakonna sotsiaalseid ja majanduslikke ettepanekuid. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades koalitsiooni opositsiooni heade ideede mahahääletamises.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200), eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse majanduse halvas seisus alates 2021. aastast. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõnnestumisele riigiteenistujate palkade külmutamisel. Kõneleja viitab ka endise peaministri Kaja Kallase varasematele vihjetele riigiteenistujate palgaootuste kohta.

Vastuseis on suunatud varasemale otsusele sulgeda New Yorgi peakonsulaat, kritiseerides selleks kasutatud kuluargumenti ("liiga kallis meie jaoks"). Samuti kritiseeritakse praegust välispoliitilist juhtimist ÜRO hääletuse osas, viidates protseduurilisele veale ja liitlastega mittesünkroniseerimisele.

Opositsiooniline seisukoht on tugev ja suunatud valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) vastu, keda süüdistatakse perede olukorra halvendamises ja opositsiooni heade ideede automaatses tagasilükkamises. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes kärpimistele ja uute maksude kehtestamisele, ning suunatud ka konkreetsetele ministritele (Kristina Kallas, Riisalo).

Kriitika on suunatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kelle ettepanek anda õiguskantslerile lisakohustusi tuli paljudele üllatusena. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, küsides, kas ettepanekut on eelnevalt arutatud ja kas see on kooskõlastatud ning kas see ohustab töö kvaliteeti.

Kriitika on suunatud valitsuse poliitika vastu, mis puudutab sisejulgeoleku töötajate palgatõusu, kuna politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgad ei tõuse teist aastat järjest. Vastuseis on poliitiline ja keskendub ebaõnnestunud ressursside juhtimisele, mis takistab politseil oma ülesannete täitmist.

Vastuseis on suunatud riigi senisele kommunikatsioonistrateegiale, mis keskendub liigselt inimeste hirmutamisele võimalike sõjakonfliktidega. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud strateegilisele ebaefektiivsusele, mitte isiklik.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevusetuse vastu palgatõusu lubaduste täitmisel sisejulgeoleku valdkonnas. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, puudutades riigi sise- ja välisjulgeoleku kontekstis ülioluliste töötajate motivatsiooni. Mainitakse ka endist peaministrit Kaja Kallast seoses pikaajaliste palgatõusu ootustega (aasta 2028).

Kriitika on suunatud ministeeriumidele, kes esitasid eelnõu vastu vanu ja ebapiisavaid argumente, ning neile, kes ei viinud läbi nõuetekohast mõjuanalüüsi. Eelkõige peab ta Haridusministeeriumi argumenti õppeprotsessi kannatamisest ühe lisapäeva tõttu ebausutavaks. Samuti väljendatakse muret, et eelnõu võidakse tagasi lükata pelgalt seetõttu, et selle esitas opositsioonijõud.

Peamine vastane on haridusminister Kristina Kallas, kelle pädevust kahtluse alla seatakse, süüdistades teda asjaolude kinnimätsimises ja läbirääkimiste soikujätmises. Kriitika on suunatud ka peaministrile, kes on ministri uues valitsuses ametisse jätnud. Opositsioon hoiatab võimaliku uue õpetajate streigi eest, mis näitaks ministri sobimatust ametisse.