Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna rahastamise, eriti koolitoidu riikliku osaluse ajaloo ja praeguse olukorra osas. Ta toob esile konkreetse fakti riigi osaluse viimase tõstmise aja kohta (kuus aastat tagasi) ning selle tagajärjed omavalitsustele ja vanematele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kultuuritöötajate palgastatistika ja majandusnäitajate osas, tuues välja konkreetseid numbreid (nt 1600 eurot miinimumpalk, palgatõus 30% vs inflatsioon 44% kuue aasta jooksul). Ta on kursis ka teiste ministrite (siseminister, haridusminister) avalduste ja eelarveläbirääkimiste retoorikaga. Kasutatakse andmeid, et rõhutada palgatõusu mahajäämust keskmisest palgast ja inflatsioonist.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelisest diplomaatiast, eriti ÜRO hääletustavade ja välisesinduste strateegilise paigutuse osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (Washington 0,6 miljonit, New York 8+ miljonit) ja tehnilisi termineid ("majandusmeka," "kirjutamata reegel") välispoliitiliste valikute põhjendamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalhüvitiste ja demograafia valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid (sündimuskordajad 1.41 ja 1.31, 40% toidukaupade hinnatõus) ning viidates seadusemuudatustele (paljulapseliste perede toetuse kärpimine, automaks). Ta on kursis ka riigieelarve katteallikatega, pakkudes lahendustena pangamaksu ja riigiaparaadi optimeerimist, tuues näiteid Leedust.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigi institutsioonide ülesannetest ja õiguslikest mandaatidest, eriti õiguskantsleri ja riikliku lepitaja funktsioonide osas. Rõhutatakse halduskoormuse ja ressursside piisavuse teemat, küsides otseselt, kas olemasoleva koormuse kõrval jagub aega ja ressurssi uute ülesannete täitmiseks.

Kõneleja demonstreerib teadlikkust korrakaitse sisemistest probleemidest, viidates PPA peadirektori Egert Belitševi pidevatele muredele politsei alamehitatuse teemal. Ekspertiis seisneb organiseeritud kuritegevuse (konkreetsed rühmitused) ja riikliku palgapoliitika seostamises avaliku julgeoleku riskidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tsiviilkaitse ja riikliku julgeoleku strateegiate alal, rõhutades kaitseteadlikkuse ja kaitsetahte suurendamise olulisust. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "strateegia võtmepunkt" ja "kaitseteadmus", keskendudes elanikkonna käitumismustritele kriisiolukordades.

Esineja näitab teadmisi sisejulgeoleku valdkonna palgaläbirääkimiste ajakava ja varasemate lubaduste osas (veebruar 2024). Ta kasutab konkreetseid majandusandmeid, viidates toidukaupade ligi 40% hinnatõusule kahe aastaga, et rõhutada palgataseme stagneerumise mõju. Samuti on tal teadmisi Tallinna linnavalitsuse varasematest otsustusprotsessidest haridusvaldkonna ja kinnisvara küsimustes.

Kõneleja näitab asjatundlikkust pühade ja tähtpäevade seaduse ning rahvusvahelise võrdluse osas, tuues esile andmeid enam kui saja riigi praktikast ja EL-i liikmesriikide eranditest (Malta, Portugal). Samuti kasutab ta Eurostati statistikat Eesti (38 tundi) ja Euroopa (37,5 tundi) keskmise töönädala pikkuse kohta, et toetada oma majanduslikke argumente. Lisaks on ta teadlik rahvusvahelistest pangandussüsteemidest, viidates Euroopa Keskpanga puhkepäevade mõjule ülekannetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonnas, keskendudes õpetajate töötasude läbirääkimiste soikumisele ja õpetajate järelkasvu kriisile. Samuti tuuakse esile konkreetsed tehnilised probleemid riigigümnaasiumite ühiskatsete ja e-eksamite korraldamisel aprillikuus. Teadmisi kasutatakse ministri tegevuse kriitiliseks hindamiseks.