Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kriitika puudub, kuid kõneleja märgib ära kategooriliselt tuumaenergeetika vastu olevate inimeste olemasolu ühiskonnas. Vastasseis on pigem teemapõhine ja ühiskondlik, mitte suunatud konkreetsele poliitilisele oponendile.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, kelle maksupoliitikat kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitika- ja kompetentsipõhine, küsides, kas Eesti valitsus teab rahandusasju ajada paremini kui kõik teised EL-i riigid.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, keda kritiseeritakse ebakonkreetsuse, strateegilise meeleheite ja protseduurilise aegluse eest. Kriitika on poliitikapõhine, eriti seoses infrastruktuuri arendamise, toidujulgeoleku tagamise ja Ukraina abiga seotud probleemide lahendamise venimisega. Rünnakute intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik, rõhutades valitsuse suutmatust kiiresti tegutseda.

Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministrile ning valitsuse tegevusele, süüdistades neid kehvas poliitilises kultuuris (materjalide hilinemine) ja ebaõnnestunud reformides. Kriitika on intensiivne, eriti eestikeelsele haridusele ülemineku ja õpetajate palgatõusu osas, mida peetakse õpetajate mõnitamiseks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.

Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa ja eelnõu algatajate vastu, keda kritiseeritakse põhiseaduse rikkumise ja eelnõu tarbetuse eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ning juriidilisele ebakompetentsusele, samuti vastaste katsele kasutada geopoliitilist retoorikat (Putin, Kreml) õiguslike argumentide asemel.

Peamine kriitika on suunatud Eesti valitsuse vastu, keda süüdistatakse rahva arvamuse vältimises ja eelnõude menetlemise ebaeetilises survestamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele küsimustele, seades kahtluse alla valitsuse tegevuse kooskõla hea parlamentaarse poliitilise kultuuriga.

Peamine kriitika on suunatud välisministri ja Välisministeeriumi tegevuse vastu, kritiseerides nende distantseerumist valimisõiguse äravõtmise teemast ja piirdumist vaid informeerimise funktsiooniga. Kriitika on nii poliitikapõhine (reformi ebaadekvaatsus) kui ka protseduuriline (liitlassuhete hoidmise eiramine).

Vastuseis on suunatud Justiits- ja Digiministeeriumi kavandatavale poliitikale, mida kritiseeritakse selle eest, et see võib olla ajendatud raha säästmisest ja eirab ühiskonnas levinud arvamust liiga leebete karistuste kohta. Kriitika on suunatud poliitilisele otsusele, mis puudutab ennetähtaegset vabastamist ilma kohtuotsuseta.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, kes on toonud lauale tööandjaid soosiva eelnõu. Eriti terav kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse töötajate õiguste kaitsmise eiramises ja Keskerakonna menetluse katkestamise ettepaneku vastustamises. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades kompromissi puudumist ja eelnõu sobivust vaid ühele poolele.

Otseseid vastaseid ei nimetata, kuid kõneleja esitab kriitilise küsimuse valitsuse majanduspoliitika tulemuste kohta, rõhutades negatiivseid majandusnäitajaid ja nende sotsiaalset mõju. Kriitika on suunatud majandusliku olukorra haldamisele ja on poliitika/tulemuspõhine.