Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab teadmisi tuumaenergeetika ja suurprojektide riskide osas, viidates konkreetselt Kanada tuumajaama ehituse kogemusele, mis tegi selgeks projekti venimise ja kulude suurenemise ohu. Ekspertiis keskendub ajalistele ja rahalistele väljakutsetele ning rahvusvahelise kogemuse arvestamisele.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust maksusüsteemide vallas, kasutades tehnilisi termineid (*maksuküür*, *astmeline tulumaks*, *progressiivne tulumaks*). Ta toetab oma argumente rahvusvaheliste näidete ja ajaloolise kontekstiga, mainides konkreetselt Bulgaariat, Rumeeniat, Lätit ja Leedut.

Kõneleja näitab teadmisi kriitilise infrastruktuuri (Rail Baltic vs Via Baltica), põllumajanduse impordisõltuvuse ja toidujulgeoleku teemadel. Eriti rõhutatakse migratsioonipoliitika seost tööjõukriisiga, nõudes juhuslike sammude asemel terviklikku ja strateegilist lähenemist. Ta kasutab poliitilist keelt, nõudes valitsuselt konkreetseid ja kaalutletud samme.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridusvaldkonna detailidest, tuues esile konkreetseid andmeid (Narva kvalifikatsiooniprotsendid, koolitoidu 1€ rahastus) ja palgatõusu numbreid. Ekspertiis hõlmab nii õpetajate järelkasvu probleeme kui ka kutse- ja rakendushariduse rolli tööturu vajaduste täitmisel, viidates Riigikontrolli audiitori arvamusele. Samuti on ta kursis IT ja tehisintellekti valdkonna arengutega ning Eesti positsiooniga selles.

Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusloome protseduuride osas, keskendudes presidendi välja kuulutamata jätmise põhjendustele ja Keskerakonna muudatusettepaneku sisule. Rõhutatakse juriidiliste ja kanooniliste suhete erisusi ning viidatakse teiste seaduste olemasolule, mis antud valdkonda juba reguleerivad.

Kõneleja näitab teadlikkust Eesti rahvahääletuste ajaloost, märkides nende puudumist viimastel aastakümnetel. Tema teadmised on fookustatud seadusandlikule menetlusele ja poliitilisele kultuurile, viidates ministri varasematele avaldustele kliimaseaduse vastuseisu ja selle tükeldamise plaanide kohta.

Kõneleja näitab teadmisi valimisõiguse regulatsioonist ja rahvusvahelisest praktikast, viidates, et ligikaudu iga teine Euroopa Liidu riik pakub püsielanikele kohalikel valimistel hääletamise võimalust. Samuti on ta kursis liitlasriikide kodanike reaktsioonidega, viidates loetud artiklitele ja postitustele.

Kõneleja näitab teadmisi kriminaalõiguse ja vanglapoliitika valdkonnas, viidates konkreetsele seadusemuudatuse prognoosile, mille kohaselt vabaneks ligikaudu pooled tulevastest kinnipeetavatest. Esile tuuakse ka teadlikkus vangide ülalpidamise riiklikust kulust, mis on poliitilise otsuse tegemisel oluline tegur.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööõiguse valdkonnas, viidates 2008. aasta Töölepingu seaduse muudatustele ja detailidele lühiajaliste lepingute koefitsientide (1,5 vs 1) osas. Ta on teadlik peamiste huvigruppide, nagu Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) ning ametiühingute, vastuseisust eelnõule. Kasutab spetsiifilisi termineid töösuhete ja koefitsientide kohta, et põhjendada töötajate õiguste kitsendamist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse valdkonnas, tsiteerides konkreetselt Swedbanki ja Eesti Panga majandusprognoose ning inflatsiooninumbreid (5% ja 6%). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "korrigeeritud prognoos," "majanduskasvu prognoosi allapoole" ja viidatakse globaalsetele pingetele.