Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Peamised vastased on eelnõude algatajad (implitsiitselt valitsuskoalitsioon), kelle pädevust julgeoleku ja põhiseaduse küsimustes kahtluse alla seatakse. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (valimisõiguse äravõtmine, mis tekitab kibestumist) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi ja rahastuse puudumine haridusvaldkonnas). Ta kritiseerib ka istungi juhatajat, kes andis kolleegile liiga palju aega ja astus temaga protseduurilise küsimuse raames diskussiooni.

Peamised vastased on sotsiaalvaldkonna minister ja Sotsiaalkindlustusamet, keda kritiseeritakse ebamugavuste tekitamise eest pensionäridele ja vastutuse vältimise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub haldusotsuste ebamõistlikkusele ja peaministri arvamuse ignoreerimisele.

Kriitika on suunatud valitsuse ja Siseministeeriumi vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas tegevuses petukõnede vastases võitluses, märkides, et tulemusi on vähe ja olukord halveneb. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt tõsisemat suhtumist ja mugavustsoonist väljumist.

Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200) suutmatust eelarvet koostada ja opositsiooniga koostööd teha. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse prioriteetidele ja ebaõnnestunud majanduspoliitikale, mis viib riigi "sügavasse ummikusse". Samuti kritiseeritakse konkreetseid ministreid (Ligi, siseminister) ümmarguste või eiravate vastuste eest.

Peamine vastasseis on valitsusega, eriti rahandusministri (eelarve terviklikkus) ja siseministri Lauri Läänemetsaga. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud) ja Siseministri püsivale survestamisele kohaliku õigeusu kiriku suhtes, mida peetakse potentsiaalseks põhiseaduse riiveks.

Peamine vastasseis on koalitsiooniga, keda kritiseeritakse positiivsete algatuste tagasilükkamise ja ebaloogilise käitumise eest. Kriitika on suunatud koalitsiooni poliitikale, mis keskendub maksude ja aktsiiside tõstmisele ning eriarsti visiiditasu neljakordsele suurendamisele. Kõneleja kahtleb koalitsiooni initsiatiivi tulekus ja leiab, et nende argumendid vastuseisuks ei ole vettpidavad.

Vastasseis on suunatud valitsusele/peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt majandusliku ebaõnnestumise pärast. Kriitika on tulemuspõhine, keskendudes küsimusele, miks Eesti on Euroopa mitte kõige lihtsamas olukorras kõige halvemini hakkama saanud.

Vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja eriti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, keda süüdistatakse oma ideoloogia ja põhimõtete hülgamises, tehes kärpeid kõige vaesemate arvel. Samuti kritiseeritakse valitsust maapiirkondade elavdamise strateegia unustamise eest.