Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Poliitiline positsioon on tugevalt vastu valimisõiguse äravõtmisele pikaajalistelt elanikelt (kolmandate riikide kodanikud/kodakondsuseta isikud), rõhutades selle negatiivset mõju lõimumisele ja demokraatiale. Samuti vastandub ta õppimiskohustuse pikendamise eelnõule, nähes selles riiklike probleemide ülekandmist kohalikele omavalitsustele ilma piisava rahastuseta. Tema argumentatsioon on nii väärtuspõhine (õigusriik, kaasmaalased) kui ka poliitiliselt pragmaatiline (mõjuanalüüs, KOV-i koormus). Ta esindab Keskerakonna fraktsiooni seisukohta, tehes ettepaneku hariduseelnõu menetluse katkestamiseks.

Poliitiline seisukoht on tugevalt vastu Sotsiaalkindlustusameti plaanile muuta pensionide väljamaksmise korda, mis lükkaks makseid edasi neli korda aastas. Seisukoht on väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades eakate mugavust ja harjumusi versus ministeeriumi väidetavat kulude kokkuhoidu. Kõneleja peab ebamõistlikuks tekitada 325 000 pensionärile ebamugavusi 21 000 euro säästmise nimel.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud sotsiaalküsimustele, eriti eakate heaolule (hambaravi kompenseerimine) ja kodanike turvalisusele (petukõned). Suhtumine valitsuse tegevusse on kriitiline ja tulemuspõhine, kuna vaatamata mure väljendamisele on petuskeemide ohvrite arv kasvutrendis. Nõutakse konkreetseid samme ja seadusandluse muutmist, et tagada parem kaitse, väljudes valitsuse "mugavustsoonist".

Kõneleja on 2025. aasta riigieelarve eelnõu 513 tugev vastane, kritiseerides seda nii sisu kui ka vormi poolest. Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud sotsiaalsele õiglusele ja riigiteenistujate toetamisele, rõhutades, et eelarve ei paranda, vaid pigem halvendab Eesti inimeste elu. Eelarve vastuseis on raamitud valitsuse prioriteetide puudumise ja riigi finantsjuhtimise ebakompetentsuse kaudu.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse eelarvepoliitikale, eriti maksutõusudele ja eelarveaukude lappimisele julgeolekumaksu arvelt. Samuti kritiseeritakse Siseministri tegevust õigeusu kiriku survestamisel, rõhutades demokraatlike ja põhiseaduslike printsiipide kaitset. Fookus on nii valitsuse tegevuse tulemuslikkusel (eelarve) kui ka väärtuspõhistel küsimustel (põhiseaduslikud õigused).

Kõneleja toetab tugevalt 2. ülestõusmispüha riigipühaks kuulutamist, rõhutades selle poliitikaülest ja positiivset iseloomu. Ta kritiseerib valitsuskoalitsiooni negatiivsete meetmete (maksude ja aktsiiside tõstmine) eest ning vastuseisu eest rahva jaoks headele algatustele. Poliitiline positsioon on selgelt opositsiooniline ja keskendub sotsiaalsete hüvede suurendamisele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale valitsuse majandustulemuste suhtes, rõhutades Eesti majanduslanguse kestvust (kolm aastat järjest) ja erandlikkust võrreldes ülejäänud Euroopaga. Kuigi julgeolekuolukord on selge, on majanduslik toimetulek esitatud kui peamine ebaõnnestumine. Kriitika on tulemuspõhine ja küsib, miks Eesti elab seda perioodi üle kõige halvemini.

Poliitiline fookus on valitsuse tegevuse kritiseerimisel, eriti seoses eelarvekärbetega, mis tabavad vaeseimaid, ning maapiirkondade elavdamise strateegia puudumisega. Kõneleja on tugevalt kriitiline sotsiaaldemokraatide põhimõtete hülgamise suhtes sotsiaalpoliitikas. Samas toetab ta mõõdukalt ja konstruktiivselt eelnõusid, mille koostamisel on kaasatud kõik olulised huvirühmad, pidades seda eeskujulikuks valitsuse tööviisiks.