Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Majandusvaated keskenduvad kohalike omavalitsuste tulubaasi ja kulude tasakaalule. Ta kritiseerib riiki, et see ei tõsta KOV-ide tulubaasi, samal ajal kui nende kulubaas ja ülesanded kasvavad, eriti haridusvaldkonnas. Eelistab riigipoolset selget ja jätkusuutlikku rahastust ajutiste Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) toetuste asemel. Rõhutatakse vajadust rahastada täiendavaid tugispetsialiste ja sotsiaalvaldkonna töötajaid.

Kõneleja vastandub fiskaalsele kokkuhoiule, kui see tekitab sotsiaalset kahju, rõhutades, et 21 000 euro suurune sääst ei õigusta 325 000 pensionäri negatiivset mõjutamist. Toetatakse vajadusel täiendavaid investeeringuid IT-vahenditesse, et tagada teenuse kvaliteet ja mugavus.

Pooldab finantsasutuste (pankade) suuremat regulatsiooni ja vastutust, soovitades kaaluda seadusandlust, mis paneks pettuste tagajärjel tekkinud kahju kandma pangad. See näitab eelistust tarbijakaitsele ja finantssektori rangemale reguleerimisele, et tagada hoiuste turvalisus.

Kõneleja on tugevalt vastu maksude, aktsiiside ja riigilõivude tõstmisele, mis tema hinnangul halvendavad inimeste elu. Ta pooldab riigiteenistujate palgatõusu, et kompenseerida meeletut inflatsiooni (toidukaubad kallinenud 40%). Eelistab sotsiaalseid prioriteete ja elanikkonna toimetuleku parandamist fiskaalse distsipliini ees, mis saavutatakse kärpimise ja maksutõusudega.

Majandusvaated on tugevalt maksutõusude ja aktsiisitõusude vastased, eriti kui need tabavad vähem kindlustatud elanikkonda. Nõutakse fiskaalset läbipaistvust ja sihtotstarbeliste maksude (julgeolekumaks) kasutamist vaid ettenähtud eesmärkidel, mitte eelarveaukude katmiseks.

Kõneleja lükkab tagasi väited riigipüha negatiivsest majanduslikust mõjust, väites, et puhkus suurendab inimeste töövõimet ja kompenseerib kaotatud tööpäeva. Ta on tugevalt kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes, mis hõlmab maksude, aktsiiside ja eriarsti visiiditasu tõstmist.

Majandusvaated rõhutavad majanduskasvu olulisust ja väljendavad sügavat muret pikaajalise (kolm aastat) majanduslanguse pärast. Tunnistatakse tihedat seotust Euroopaga, kuid kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada kasv, mis oli samal ajal teistes Euroopa riikides olemas.

Eelarvevaated on suunatud sotsiaalsele õiglusele ja ümberjaotamisele, rõhutades, et need, kes teenivad rohkem, peaksid rohkem panustama. Kritiseerib teravalt valitsuse kärpepoliitikat, mis tabab vaeseimaid ja vähem kindlustatuid, kuigi tunnistab eelarve tasakaalus hoidmise vajadust.