Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja demonstreerib teadmisi integratsioonipoliitikast, viidates kodakondsuse saamise keerukusele ja rahvusvahelisele praktikale (Põhjamaad). Tal on detailne arusaam kohalike omavalitsuste (KOV) halduskoormusest ja rahalistest probleemidest haridusvaldkonnas, analüüsides Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) rahastuse jätkusuutlikkust. Argumentatsiooni toetab ulatuslik tuginemine tunnustatud ekspertide (Õiguskantsler Ülle Madise, endine KAPO juht Arnold Sinisalu) arvamustele, et rõhutada julgeolekuohu puudumist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse haldusküsimustes, tuues esile täpsed andmed muudatuse mõju kohta (325 000 pensionäri) ja rahalise säästu (21 000 eurot). Teema fookuses on tehnoloogilised piirangud ja vajadus IT-investeeringute järele, viidates sellele, et digitaalses riigis ei tohiks maksete kuupäev sõltuda nädalavahetusest.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust petukõnede teemal, esitades konkreetseid statistilisi andmeid ohvrite arvu ja rahalise kahju kohta Eestis. Ta on kursis Siseministri varasemate vastustega ja viitab rahvusvahelistele seadusandlikele lahendustele (USA, Suurbritannia, Austraalia), mis puudutavad pankade ja sideoperaatorite vastutust. Samuti on ta teadlik sihtrühma (eakad) kommunikatsioonieelistustest.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigieelarve struktuuri osas, kritiseerides tegevuspõhist eelarvet kui läbipaistmatut ja viidates Riigikontrolli hävitavale hinnangule. Ta on detailides kursis avaliku sektori palgatasemetega (õpetajad, politseinikud, päästjad) ja konkreetsete maksutõusudega (aktsiisid, riigilõivud, eriarstivisiidi tasu neljakordne tõus). Samuti on esitatud täpsustavaid küsimusi omavalitsuste rahastamise ja seletuskirja detailide (rasedate visiiditasu) kohta.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigieelarve detailidest, viidates maksutõusudele, aktsiisitõusudele ja eriarsti visiiditasu neljakordsele tõusule. Samuti on ta kursis julgeolekumaksu eesmärkide ja selle laekumise haldamise küsimustega. Lisaks näitab ta tundmist Siseministeeriumi tegevuse ja kirikute ja koguduste seaduse kavandatavate muudatuste osas.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti ja Euroopa riigipühade seadusandluse võrdlemisel, märkides, et Eesti on Euroopas üks kolmest erandist. Ta viitab varasemale seadusloome ajaloole (jõululaupäeva lisandumine 2005. aastal) ja oskab ümber lükata majanduslikke ning religioosseid vastuväiteid, tuginedes loogikale ja töövõime argumendile.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslike võrdluste alal, rõhutades Eesti majanduslanguse kestust ja selle erisust Euroopa Liidu riikide majanduskasvu taustal. Kasutatakse konkreetseid ajaraame (pärast 24. veebruari 2022) ja statistilisi väiteid (ainuke riik languses) olukorra hindamiseks.

Kõneleja näitab teadmisi regionaalpoliitika (riigiasutuste maale viimine) ja sotsiaalpoliitika (ebavõrdsus kärpimisel) valdkonnas. Eriti detailne on ta seadusloome protseduurides, viidates seletuskirja lisadele, kultuurikomisjoni tööle ja huvirühmade (sh omavalitsused ja spordiorganisatsioonid) kaasamise olulisusele. Samuti on tal spetsiifilised küsimused spordiseaduse (dopingureeglid) kohta.