Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsus. Kriitika on suunatud nii Kaja Kallase isiklikule käitumisele (Euroopasse suundumine, mis mõjub halvasti koalitsiooni tervisele) kui ka valitsuse poliitilistele otsustele hariduses, mida peetakse ebamõistlikuks ja probleeme süvendavaks. Vastuseis on intensiivne ja väljendub süüdistustes valitsuse tekitatud probleemide kohta.

Vastasseis on suunatud eelnõu algatajatele, keda kritiseeritakse selle eest, et nad ei pruugi aru saada eelnõu vastuvõtmisega kaasnevatest pingetest Eesti ja Gruusia suhetes. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimele ja tagajärgede ettenägemisele.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti minister ja peaminister, keda kritiseeritakse protseduuriliste vigade ja koordineerimatuse eest. Kriitika on intensiivne, vihjates lugupidamatusele Riigikogu vastu ja poliitilisele kalkuleerimisele (ebapopulaarsete otsuste edasilükkamine valimiste tõttu). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka valitsuse töökorraldusele.

Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides teravalt Reformierakonda, Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200-t. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud) kui ka menetluslikule poolele ("teerullipoliitika", opositsiooni ettepanekute mahahääletamine). Eraldi pöördutakse sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 poole, paludes neil mõelda oma valijate vastuseisule maksule.

Peamine kriitika on suunatud välisministrile tema isikliku käitumise ja diplomaatilise ebakohasuse pärast Gruusias, mida kirjeldatakse kui "metsikut" ja "imelikku". Kriitika on suunatud ka valitsuse sisese koordinatsiooni puudumisele, kuna peaminister kinnitas, et tegemist oli ministri sooloetteastega.

Peamine kriitika on suunatud Majandus- ja IT-ministrile, kelle reisikulutusi peetakse liiga kõrgeks võrreldes teiste ministritega. Kriitika on suunatud isiklikule vastutusele ja ebamõistlikule riigi raha kulutamisele, nõudes avalikkuse ees selgitusi.