Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Vastasseis on suunatud nii praeguse kui ka eelmiste valitsuste vastu, keda süüdistatakse perede kindlustunde õõnestamises ebastabiilse toetuspoliitikaga. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, tuues näiteks paljulapseliste perede toetuste suurendamisele järgnenud äravõtmise. Rünnatakse ka valitsuse katset esitleda automaksu vähendamist reaalse abina.

Peamised kriitika objektid on endine siseminister Lauri Läänemets (otsus Kopli komando sulgemise kohta) ja endine peaminister Kaja Kallas (vastutuse delegeerimine ja prioriteedid). Kriitika on suunatud poliitiliste valikute (ametnike palgad vs. komando) ja ebapädevuse (raha olemasolu, kuid komando sulgemine) vastu. Samuti kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada väärikas palk politseinikele ja päästjatele inflatsiooni tingimustes.

Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse Keskerakonna sisuliste ettepanekute mahahääletamises ja "teerulliga" ülesõitmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele praagile, silmakirjalikkusele ja perevaenulikule valitsusele. Eraldi kritiseeritakse Reformierakonna esindajaid ja viidatakse Bolti asutajate annetustele, mis võisid mõjutada seadusandlikke otsuseid.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsustele ja nende rahanduspoliitikale, mida kirjeldatakse kui vaenulikku riigiteenistujate suhtes. Kritiseerib poliitiliste lubaduste täitmata jätmist (nt õpetajate palga eesmärk 120% keskmisest) ja valitsuse väidetavat rahalist segadust ("raha on/ei ole"). Samuti kritiseeritakse vastutuse veeretamist riigilt kohalikele omavalitsustele.

Peamised vastased on "koalitsioonisaadikud", keda kritiseeritakse poliitilisel alusel, kuna nad ei toetanud Keskerakonna algatatud eelnõu. Kriitika on suunatud poliitilisele otsusele, mis takistab tavainimeste elu lihtsamaks ja odavamaks muutmist.

Peamised vastased on koalitsioon (eriti Reformierakond) ja ministeeriumid. Kritiseerib koalitsiooni poliitilist kultuuri, kus opositsiooni eelnõusid ei toetata "lihtsalt põhimõtte pärast". Ründab ministeeriume protseduuriliste ettekäänete (mõjuanalüüsi puudumine) kasutamise eest, nimetades seda silmakirjalikuks ja mugavaks taktikaks. Väljendab hämmeldust Reformierakonna liikmete "suurte pankade kaitsele viskumise" üle.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse automaksu ümber valitseva segaduse, otsustusvõimetuse ja kosmeetiliste muudatuste tegemise eest. Ajalooline süü maksu kehtestamises pannakse Sotsiaaldemokraatidele, keda nimetatakse selle idee autoriteks ja kes ei paista olevat maksu kaotamise poolt. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja riigiettevõtte Elering juhtkonna vastu, süüdistades neid Eesti sotsiaal-majanduslike mõjude eiramises välisühenduste rajamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgitust, kes andis Eleringile volituse riiklike huvidega mitte arvestada. Kaalutakse investeeringute suunamise vajadust siseriiklikesse võrkudesse, vastandudes praegusele suunale.

Opositsiooniline hoiak on suunatud peamiselt Vabariigi Valitsusele tervikuna ja konkreetsetele ministritele (Kaja Kallas, Kristina Kallas, Igor Taro, Liisa-Ly Pakosta). Kriitika on suunatud poliitilisele ebakompetentsusele (haridusleppe läbikukkumine), ebaõiglastele kärbetele (Kopli komando) ja lubaduste murdmisele (õpetajate palgad). Opositsioon kulmineerus umbusaldusavalduse esitamisega justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.