Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja eriti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE), keda ta süüdistab põhimõtete reetmises ja poliitilises oportunismis (näiteks Tallinna võimu nimel). Kriitika on nii poliitika- (valimisõigus, usuvabadus) kui ka eetikapõhine (vassimine, kompromisside kunst). Ta positsioneerib Keskerakonna ainsa õiglase seisukoha kaitsjana parlamendis.

Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitajale ja seda toetavatele jõududele, kritiseerides nende argumentide asjakohasust ja julgeolekuhinnanguid. Kriitika on poliitika- ja usalduspõhine, seades kahtluse alla, kas praegune valitsus usaldab oma nõustavaid organeid, viidates vastuolule eelmise siseministri seisukohtadega.

Peamised vastased on valitsev kolmikliit (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse demograafilise olukorra halvenemises ja perede majanduslikus kurnamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele (maksutõusud, toetuste kärped) ning valitsuse tegevusetusele. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse kahepalgelisuses, kuna nad toetasid peretoetuste vähendamist, ning valitsust tervikuna süüdistatakse opositsiooni ideede "tuimalt" läbisurumises.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti peaministrile ja Reformierakonnale, kelle poliitilist järjepidevust kahtluse alla seatakse. Kriitika on protseduuriline, keskendudes lubaduste (peaministri nõusolek) ja tegeliku hääletuskäitumise lahknevusele.