Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Peamised vastased on Haridus- ja Teadusministeerium (minister Kristina Kallas) ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise suutmatuse (õpetajate defitsiidi lahendamise plaani puudumine) ja ebaõnnestunud läbirääkimiste eest. Kriitika on intensiivne, viidates ebaõnnestunud umbusaldusavaldusele ja süüdistades valitsust vastutuse veeretamises omavalitsustele. Samuti kritiseeritakse kolleeg Jürgen Ligi patroneeriva tooni ja aja raiskamise eest.

Peamine vastasseis on Reformierakonnaga, kritiseerides nende kinnisideed maksuküüru kaotamise osas, mis süvendab eelarve puudujääki. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades valitsuse sisemisi vastuolusid palgapoliitikas. Vastase seisukohti kirjeldatakse kui ebarealistlikke ja eelarveolukorda mittemõistvaid.

Peamine vastasseis on Reformierakonnaga, kelle valimislubadust maksuküüru kaotamise osas peetakse vastutustundetuks ja ideoloogiliseks kinnisideeks. Kriitika on suunatud ka valitsusele tervikuna, kuna nad toovad majanduslanguse ajal saali eelnõu, mis nõuab uute maksude kehtestamist. Kõneleja viitab ka rahanduskomisjoni esindaja närvilisusele, vihjates eelnõu sisemisele konfliktipotentsiaalile.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja konkreetselt Majandus- ja Infotehnoloogiaministrile Tiit Riisalole. Riisalot kritiseeritakse sotsiaalpartnerite (tööandjad, ametiühingud) arvamuse eiramise ja reformiga "jõuga edasi" minemise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, viidates konsensuse puudumisele.

Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, keda kritiseeritakse valimislubaduste rikkumise ja potentsiaalselt kahjulike poliitikate (indekseerimise külmutamine) eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele usaldusväärsusele ja lubaduste täitmisele.

Kriitika on suunatud poliitika sisu vastu, seades kahtluse alla uue süsteemi tegeliku kasulikkuse vanematele ja omavalitsustele, eriti Tallinna kontekstis. Puuduvad isiklikud või protseduurilised rünnakud, vaid keskendutakse lahenduste praktilisele teostatavusele.

Peamised kriitika sihtmärgid on valimisõiguse eelnõu algatajad (Isamaa) ja peaminister. Isamaad süüdistatakse poliitiliste punktide noppimises ning peaministrit parlamendi eiramises pangamaksu küsimuse lahendamisel. Kriitika on nii protseduuriline (põhiseaduse riive) kui ka sisuline (kollektiivne karistamine).

Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt majanduslanguse ja kõrge inflatsiooni eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust sügavate majandusprobleemide ignoreerimises ja riigi viimises nutusesse olukorda. Vastusena nõutakse valitsuselt konkreetset plaani.

Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse poliitilises survestamises ekspertide suhtes ja koalitsioonileppe lubaduste rikkumises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (ebapiisav palgatõus) kui ka protseduurile (maksete viivitamine ja ekspertarvamuste ignoreerimine). Kõneleja peab valitsuse tegevust õpetajate suhtes "naeruvääristamiseks ja kiusamiseks".

Peamine kriitika on suunatud haridusministrile ja koalitsioonile, keda süüdistatakse vastutuse eitamises ja süsteemsete probleemide kaitsmises. Minister on isiklikult kritiseeritud vastutuse veeretamise eest koolijuhtidele, omavalitsustele ja opositsioonile. Rõhutatakse, et umbusaldust toetavad kolm erinevat opositsioonierakonda, mis näitab kriitika laiapõhjalisust.

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja Riigikogu juhtorganite vastu, kritiseerides poliitilisi motiive ja menetluslikke otsuseid. Vastaseid süüdistatakse valeinformatsiooni levitamises ja poliitilise kampaania läbiviimises (viidates Lauri Läänemetsa nimele). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.