Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Retooriline stiil on valdavalt kriitiline, terav ja kohati irooniline, eriti valitsuse tegevuse kirjeldamisel (nt "naeruväärne summa"). Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (õpetajate lootuse kaotus) kui ka loogilisi argumente, selgitades detailseid finantsskeeme ja toetudes oma väidetele meediatsitaatidega.

Toon on kriitiline ja nõudlik, eriti seoses ebakindlusega sisejulgeoleku töötajate palkade osas. Kasutatakse loogilisi argumente (eelarve puudujääk, säästetav summa) ja otseseid ettepanekuid, et sundida valitsust seisukohta muutma. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravat vastandamist (ministri vs peaministri sõnumid, Reformierakonna kinnisidee).

Retooriline stiil on kriitiline, loogikale rõhuv ja kohati emotsionaalne, kasutades väljendeid nagu "pensionäre koorima" ja "kinnisidee". Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ("kus siin loogika on?") ja tsiteerib Reformierakonna endist esimeest Andrus Ansipit, et näidata erakonnasisest lõhet. Toon on formaalne, kuid sisult terav, püüdes veenda nii saalisolijaid kui ka televaatajaid eelnõu tagasilükkamise vajalikkuses.

Stiil on kriitiline ja otsene, esitades küsimuse Sotsiaalministrile, keda on "pandud kahvlisse". Kasutatakse tugevaid väljendeid (nt "jõuga edasi") ja viidatakse laialdasele vastuseisule sotsiaalpartnerite poolt (tööandjad, ametiühingud), et rõhutada poliitika ebaõiglust. Retoorika on pigem loogiline ja faktipõhine, keskendudes poliitika negatiivsetele tagajärgedele.

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja murelik, esitades peaministrile struktureeritud küsimusi. Kasutatakse loogilist apellatsiooni, vastandades valitsuse tegevust varasematele valimislubadustele ja viidates varasematele saalis peetud vestlustele ning meediast saadud informatsioonile.

Retooriline stiil on analüütiline ja küsitlev, esitades ministrile järjestikuseid küsimusi, mis rõhutavad poliitiliste lahenduste praktilisi puudujääke ja dilemmasid. Toon on formaalne ja loogiline, keskendudes probleemide esiletoomisele ja lahenduste (nt uute lasteaedade ehitamine) rahastamise küsimusele.

Stiil on analüütiline ja kriitiline, kasutades tugevaid loogilisi argumente ja viiteid ekspertidele (õiguskantsler, monitooring). Kõne on formaalne ja struktureeritud, esitades argumendid selgelt vormiliste ja sisuliste puudustena. Kasutatakse süüdistavat keelt poliitiliste motiivide (punktide noppimine) ja ebaõiglase kollektiivse lähenemise kohta.

Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja nõudlik, rõhutades olukorra tõsidust ja kahetsusväärsust. Kasutatakse loogilisi apelle, tuginedes tugevalt rahvusvahelistele andmetele ja tsitaatidele (IMF). Stiili ilmestab ka irooniline vastandamine endiste poliitiliste loosungitega, et rõhutada valitsuse ebaõnnestumist ja tänase olukorra nutusust.

Kõneleja stiil on kriitiline ja skeptiline, vältides paatoslikkust, kuid kasutades emotsionaalselt laetud termineid nagu "karuteene medal" ja "naeruvääristamine". Ta toetub tugevalt loogilistele argumentidele, viidates seletuskirjadele, ministeeriumide arvamustele ja koalitsioonileppele, ning kasutab Raekoja platsi näidet, et illustreerida Tammsaare pargi puutumatuse olulisust.

Toon on kriitiline, süüdistav ja tungiv, eriti ministri vastutuse eitamise teemal, mida peetakse mittekonstruktiivseks lähenemiseks. Kasutatakse konkreetseid näiteid ja korduvaid fakte (nt kaks korda järjest kordunud palgaviivitused) loogiliste argumentide toetamiseks. Kõneleja viitab ka oma aktiivsele meediategevusele (mitu intervjuud) umbusaldusavalduse teemal.

Retooriline stiil on püsivalt küsitlev ja konfronteeriv, rõhutades korduvalt vastamata jäänud küsimusi ja kahtlustades vastaspoole motiive. Kasutatakse nii faktipõhiseid viiteid (tsitaadid, andmed) kui ka moraalset apelleerimist (Suure Neljapäeva pühadus). Toon on süüdistav, viidates vastaste tegevusele kui "kampaaniale" ja "valeinformatsiooni" levitamisele.