Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes haridusministri ja valitsuse tegevusetuse kritiseerimisele õpetajate palga ja defitsiidi osas, nimetades 17-eurost palgatõusu naeruväärseks. Kõneleja rõhutab valitsuse suutmatust lahendada probleeme või pidada läbirääkimisi, ning vastustab uusi tarbimismakse (suhkrumaks), pakkudes alternatiivseid tuluallikaid (panga- ja digimaks).

Kõige silmatorkavamad teemad on sisejulgeoleku töötajate (politseinikud, päästjad, piirivalvurid) palgatõus ja riigieelarve defitsiidi vähendamine. Poliitiline hoiak on tugevalt palgatõuse toetav, seostades seda solidaarsuse ja õiglase maksusüsteemiga. Esitatakse mure eelarveaukude ja kärpimiste kontekstis, seades kahtluse alla valitsuse lubadused.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse maksureformile, mis hõlmab maksuküüru kaotamist ja pensionide tulumaksuga maksustamist. Põhiseisukoht on, et tegemist on Reformierakonna kalli kinnisideega, mis on majanduslanguse ajal vastutustundetu ja koorib pensionäre. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes reformi kõrgele hinnale (pool miljardit) ja ebaloogilisusele. Eelistatud lahendus on maksuküüru kaotamise edasilükkamine, et vältida uusi makse ja säästa raha.

Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse plaanile kaotada eelarve tasakaalustamise eesmärgil töötutoetus, rõhutades, et see jätab tööotsijad asendussissetulekuta. Poliitiline seisukoht on suunatud sotsiaalse turvavõrgu säilitamisele ja KOV-idele ning toimetulekutoetuse eelarvele lisakoormuse tekitamise vältimisele. Seisukoht on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, kaitstes sotsiaalset õiglust fiskaalse kokkuhoiu ees.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule pensionide indekseerimise külmutamise plaanidele, mida peetakse äärmiselt murettekitavaks. Kõneleja rõhutab valitsuse (Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide) suutmatust täita valimislubadusi keskmise pensioni maksustamise ja selle suuruse (1000/1200 eurot) osas. Fookus on valitsuse tegevuse ja lubaduste täitmise hindamisel (performance-driven).

Poliitiline seisukoht keskendub tugevalt lasteaiakohtade kättesaadavuse ja vanemate valikuvabaduse küsimusele, seades kahtluse alla uue süsteemi (kahe kuu jooksul koha leidmine) paremuse võrreldes senise praktikaga. Rõhutatakse, et kuigi omavalitsus võib koha leida, ei pruugi see asuda vanematele sobivas piirkonnas. Seisukoht on poliitika tulemuslikkusele suunatud ja mõõdukalt kriitiline.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, eriti seoses valimisõiguse piiramise eelnõuga, mida peetakse nii vormiliselt (põhiseaduse vastane) kui ka sisuliselt valeks. Samuti kritiseeritakse peaministri tegevust pangamaksu küsimuses, kus eelistati erakokkuleppeid parlamendiarutelule, viidates Leedu analoogile. Kõneleja rõhutab väärtuspõhist lähenemist, seades esikohale põhiseaduslikkuse ja lõimumise.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse majanduspoliitika vastane, rõhutades Eesti majanduse halba olukorda (ainus Euroopa riik, kus majandus ei kasva) ja kõrget inflatsiooni. Fookuses on valitsuse tegevuse ebaefektiivsus ja suutmatus lahendada sügavaid struktuurseid probleeme, nõudes valitsuselt konkreetset tegevuskava olukorra muutmiseks. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes negatiivsete majandusnäitajate kriitikale.

Poliitiliselt vastandub kõneleja valitsuse tegevusele, süüdistades neid poliitilises survestamises ametnike ja ekspertide suunas, eriti seoses Estonia juurdeehitusega. Ta kritiseerib teravalt koalitsiooni lubaduste murdmist õpetajate palga osas, pidades pakutud palgalisa naeruvääristamiseks ja kiusamiseks. Seisukohad on tugevalt protseduurilised ja tulemuspõhised, rõhutades valitsuse ebaõnnestumist lubaduste täitmisel.

Tugev vastuseis haridusministri tegevusele, mis kulmineerus umbusaldusavalduse toetamisega, rõhutades ministeeriumi haldussuutmatust ja süsteemseid vigu. Peamine fookus on valitsuse tegevuse tulemuspõhisel hindamisel, eriti seoses õpetajate palgamaksete hilinemise ja eestikeelsele õppele ülemineku kaootilise korraldusega. Kõneleja nõuab ministrilt vastutuse võtmist tekkinud probleemide eest.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse poliitikate (magusamaks) motiivide kahtluse alla seadmisele ja Riigikogu menetluslike otsuste kritiseerimisele. Peamised teemad on maksupoliitika ja õigeusu kirikuga seotud seaduseelnõu menetlemise ajastus, mida peetakse lugupidamatuks usupühade suhtes. Kõneleja seab kahtluse alla, kas maksude eesmärk on poliitika (tervis) või eelarveaukude lappimine.