Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja kritiseerib kaudselt valitsevat poliitilist suunda, mis propageerib põlevkivi kiiret hülgamist ja kujutab seda negatiivsena. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja rakendamise kiiruse vastu, mis on liiga resoluutne.

Peamine vastane on valitsev koalitsioon, keda kritiseeritakse intensiivselt protseduuriliste rikkumiste ja poliitilise ebaaususe eest. Koalitsiooni süüdistatakse opositsiooni (Keskerakonna) muudatusettepanekute menetlemata jätmises puhtalt poliitilistel põhjustel, isegi kui muudatuste sisu on vajalik. Kriitika on suunatud ka koalitsiooni motiividele, süüdistades neid ebaausas reeglite muutmises.

Peamine kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja eriti endisele siseministrile Lauri Läänemetsale, keda süüdistatakse konkreetse teemaga tegelemata jätmises. Kriitika on poliitiliselt terav ja protseduuriline, kahtlustades Sotsiaaldemokraatide opositsioonist esitatud eelnõu siirust. Lisaks kritiseeritakse PPA alarahastamist ja alamehitamist, mis on suunatud valitsuse üldisele poliitikale.

Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele, keda süüdistatakse kultuuritöötajate madala palga probleemi ignoreerimises ja spordivaldkonna rahastuse vähendamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, vihjates, et lahendused peavad tulema järgmistelt valitsustelt, kuna praegusega "vist eriti kaugele ei jõua".

Kriitika on suunatud valitsuse või e-valimiste pooldajate enesekindluse vastu turvalisuse tagamisel. Vastandutakse seisukohale, et Eesti on "nii kõva tegija", et suudab tagada turvalisuse, millest teised arenenud riigid on loobunud.

Peamine vastasseis on koalitsioonierakondadega, eelkõige Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse majanduspoliitika ebaõnnestumise ja vähem kindlustatud inimeste probleemide ignoreerimise eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse initsiatiividele maksunduses, mis löövad valusalt madala sissetulekuga inimesi. Valitsuse majanduspoliitikat ei usaldata ja selle tegevusetust peetakse räigeks.

Andmete puudumine.

Peamine vastane on Haridus- ja Teadusministeerium, keda kritiseeritakse teravalt pikaajalise tegevusetuse ja ebaõnnestumise eest õpetajate järelkasvu tagamisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, eriti seoses sunniraha määramisega ja suutmatusega lahendada palgaprobleemi. Kõneleja väljendab nördimust ministeeriumi otsuse üle karistada omavalitsust konstruktiivse koostöö asemel.

Vastuseis on suunatud valitsuse või vastutava ametiisiku tegevuse või tegevusetuse vastu seoses internetiteenuste hinna reguleerimisega. Kriitika on poliitikapõhine, küsides konkreetseid edusamme ja tulemusi pikaajalise eesmärgi (2035) saavutamisel.

Tugev opositsioon Reformierakonna ja peaministri suhtes, keda süüdistatakse uue mandaadi küsimise kartmises ja valitsuse jätkamise ebalegitiimsuses. Kriitika on suunatud ka poliitikale, eriti ebaõiglasele maksusüsteemile ja julgeolekuohtude suurendamisele valimisõiguse äravõtmisega. Vastast süüdistatakse õiguskantsleri seisukohtade valikulises kasutamises.

Andmeid ei ole piisavalt.

Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200) uute maksude kehtestamise ja pangamaksu eiramise eest. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatide ebaselget ja ebausaldusväärset seisukohta hääletustel. Kriitika on intensiivne ja süüdistab koalitsiooni puhtalt poliitilistes motiivides (valimistulemuste parandamine) ja põhjendamata julgeolekuohtudel põhinevates algatustes.

Tugev kriitika on suunatud eelnevatele valitsustele, keda süüdistatakse "suure ämbri" tekitamises automaksu näol, ning soovitab eelnõu lihtsalt prügikasti visata. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse programmi kitsast fookust, mis ei hõlma kõiki vähemusi. Kriitika on poliitiliselt laetud ja keskendub poliitilistele vigadele ning põhiseaduslikkuse rikkumisele.

Ebapiisav andmestik.