Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Poliitiline fookus on energiapoliitikal ja rohepöörde kiirusel. Kõneleja seab kahtluse alla põlevkivi liiga kiire ja resoluutse hülgamise, küsides, kas see on tõepoolest "kurjast", nagu püütakse näidata. Ta pooldab tasakaalu leidmist traditsiooniliste ja alternatiivsete energiaallikate vahel, väljendades muret riikliku energiajulgeoleku pärast.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kutsudes üles hääletama vastu eelnõule, mida peetakse kahtlaseks ja vigaseks seadusandluseks. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja väärtuspõhine, rõhutades, et seaduseelnõud ei tohiks sisaldada omavahel kaudselt või üldse mitte seotud teemasid. Kõneleja süüdistab koalitsiooni reeglite muutmisel, kuna nad ei suuda ausa tööga valimisi võita.

Keskne teema on petukõned ja telefoni teel tehtavad pettused, mida käsitletakse kui väga tõsist ja teravat probleemi, mis vajab valitsuse kiiret tegelemist. Hoiak on tugevalt performance-driven, kritiseerides eelmist ministrit tegevusetuse eest ja rõhutades vajadust kaitsta inimesi, eriti eakaid. Poliitiline seisukoht on toetav PPA paremale rahastamisele, kuid rõhutatakse, et poliitilised otsused on olulisemad kui ainult PPA tegevus.

Kõneleja võtab tugevalt kriitilise hoiaku valitsuse kultuuri- ja spordipoliitika suhtes, rõhutades madalaid palku ja rahastuse vähendamist kui katastroofi. Peamised poliitilised prioriteedid on kultuuritöötajate ja treenerite palga alammäära kiire tõstmine ning spordiobjektide riikliku rahastamise taastamine. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele ja väheambitsioonikatele eesmärkidele pikaajalistes strateegiates.

Kõige silmatorkavam teema on e-valimiste turvalisus ja jätkusuutlikkus, mille suhtes väljendatakse tugevat skeptilisust. Poliitiline positsioon on suunatud Eesti enesekindluse kahtluse alla seadmisele, kuna teised arenenud riigid on turvalisuse puudumise tõttu e-hääletamisest loobunud. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades, et Eesti on jäänud e-valimisi kasutama koos Venemaa ja Venezuelaga.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt toidukaupade käibemaksu langetamisele, et leevendada majanduslikke raskusi ja kõrget inflatsiooni, mis on eriti valusalt tabanud vähem kindlustatud inimesi. See on raamitud kui õiglane ja vajalik samm, millega on valitsuse tegevusetuse tõttu juba hiljaks jäädud. Poliitika on tugevalt suunatud valitsuse majandusliku ebaõnnestumise kritiseerimisele ja sotsiaalse turvalisuse tagamisele.

Poliitiline fookus on suunatud Euroopa Liidu õiguse ja siseriikliku seadusandluse vahelistele protseduurilistele küsimustele. Kõneleja püüab selgitada, kas EL-i direktiivi ülevõtmine kaubandustõkete osas vabastab Eesti liikmesriigina Euroopa Komisjoni teavitamise kohustusest. Seisukoht on pigem poliitika- ja protseduuripõhine, otsides juriidilist selgust.

Keskne teema on kvalifitseeritud õpetajate kriitiline puudus ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ebaefektiivne tegevus. Kõneleja vastandub tugevalt HTM-i karistavale lähenemisele (sunniraha Järva vallale) ja rõhutab, et tegemist on laialt levinud süsteemse probleemiga. Poliitiline positsioon on opositsiooniline, keskendudes valitsuse pikaajalisele suutmatusele õpetajate järelkasvu tagada. Probleemi lahendamise suund on jõuline palgatõus ja ameti prestiiži taastamine.

Poliitiline fookus on digiteenuste kõrgel hinnal Eestis, mis on vastuolus riigi mainega "äge digirahvas". Esineja väljendab tugevat muret, et Eesti maksab internetiteenuste eest Euroopas kõige rohkem. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetusele olukorra parandamisel aastaks 2035, seades kahtluse alla riigi tegevuse tulemuslikkuse.

Poliitiline fookus on valitsuse legitiimsuse ja Riigikogult uue mandaadi küsimise nõudmisel pärast peaministri ja koalitsiooni koosseisu muutumist. Esineja vastandub tugevalt Reformierakonna maksupoliitikale, pidades seda ebaõiglaseks ja jõukamaid soosivaks. Julgeolekut käsitletakse väärtuspõhiselt, seostades seda majanduskasvu, kõrge elatustaseme ja sotsiaalse ühtsusega.

Poliitiline rõhuasetus on seotud automaksu seaduse rakendamise ja õiguslike tagajärgedega, eriti olukorras, kus seaduse sätted on kehtetuks tunnistatud. Kõneleja keskendub protseduurilisele õiglusele, küsides, kas juba makstud raha tuleks inimestele kompenseerida. Tegemist on poliitika rakendamisest ja õigusriigi põhimõtetest lähtuva küsimusepüstitusega.

Poliitiline positsioon on tugevalt maksude (automaks) ja peretoetuste vähendamise vastu, toetades samal ajal pangamaksu kehtestamist. Kõneleja on tugev vastane kirikute ja koguduste seaduse muutmisele, nähes selles usuvabaduse riivet ja riigi sekkumist kiriku asjadesse. Seisukohad on peamiselt väärtuspõhised (põhiseaduse ja usuvabaduse kaitsmine) ja poliitikapõhised (maksukoormus).

Kõige silmatorkavamad seisukohad on tugev vastuseis sookvootide kehtestamisele eraettevõtetes, viidates ettevõtlusvabaduse rikkumisele, ning automaksu eelnõu jõuline kritiseerimine põhiseadusvastasuse tõttu. Poliitiline positsioon on suunatud valitsuse ebaõnnestunud seaduseelnõude ja EL-i direktiivide vastu, rõhutades väärtuspõhist lähenemist (ettevõtlusvabadus). Kõneleja peab kahetsusväärseks Eesti suurt palgalõhet Euroopa Liidus.

Poliitiline fookus on suunatud riikliku julgeoleku ja tarbijate turvalisuse küsimustele, mis on seotud Hiina tehnoloogia ja toodetega (TikTok, telefonid, autod). Seisukoht on pigem teadmistepõhine, otsides ministrilt selgitust tavainimese ees seisvate riskide kohta. Küsimuse esitamine on suunatud potentsiaalsete ohtude teadvustamisele ja nende hindamisele.