Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Retooriline stiil on viisakas ja küsiv, pöördudes ettekandja poole lugupidavalt ja tänades teda ettekande eest. Kõne on loogiline ja keskendub poliitilisele tasakaalule, esitades kriitikat valitseva narratiivi suhtes küsimuse vormis.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades tugevaid hinnanguid nagu "vigane seadusandlus" ning "absurdne ja koomiline olukord". Kõneleja toetub tugevalt loogilistele argumentidele, mis põhinevad protseduurilistel vigadel, ning kasutab pikka ja detailset ajaloolist lugu (2008. aasta Tallinna näide) oma seisukoha illustreerimiseks.

Toon on kriitiline, tungiv ja terav, rõhutades probleemi tõsidust ja valitsuse tegevusetust. Kasutatakse nii statistilisi andmeid (loogiline apellatsioon) kui ka sarkasmi, nimetades Sotsiaaldemokraatide eelnõu esitamist opositsioonist "koomiliseks". Stiil on formaalne, kuid sisaldab otseseid süüdistusi eelkäija aadressil.

Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, kasutades andmeid olukorra tõsiduse rõhutamiseks ning kirjeldades probleeme kui "katastroofilisi", "lootusetuid" ja "vaikivat kriisi". Kõneleja ühendab viisaka tooni (ministri tänamine, kolleegide õnnitlemine) terava sisulise kriitikaga, säilitades samas ametliku ja andmepõhise keelekasutuse. Lõpetatakse ettevaatliku optimismiga, hoolimata olukorra kriitilisest kirjeldusest.

Retooriline stiil on küsitlev ja väljakutsuv, suunatud kolleegile täiskogu istungil. Kasutatakse loogilist võrdlust (Eesti vs. Soome/Saksamaa) ja esitatakse skeptilisi retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla Eesti riigi enesekindlus e-valimiste turvalisuse tagamisel.

Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja otsekohene, väljendades pessimismi koalitsiooni koostöövalmiduse suhtes. Kasutatakse nii emotsionaalseid pöördumisi, rõhutades vähem kindlustatud inimeste ellujäämisraskusi, kui ka loogilisi, andmetel põhinevaid argumente. Kõneleja pöördub lisaks saalis viibijatele ka otse Eesti inimeste poole, kes arutelu interneti kaudu jälgivad.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ettekandja poole fraasiga "Lugupeetud ettekandja!". Kõne on puhtalt loogiline ja küsimustele keskenduv, eesmärgiga saada kinnitust juriidilisele tõlgendusele EL-i õiguse rakendamisel.

Toon on kriitiline, nõudlik ja püsiv, rõhutades, et aastatega pole probleemi lahendamisel edusamme tehtud ("pole aastatega mitte midagi muutunud"). Retoorika tasakaalustab loogilisi argumente (statistika, seaduse puudujäägid) emotsionaalse apellatsiooniga (nördimus omavalitsuse karistamise üle). Stiil on formaalne ja keskendub vastutuse nõudmisele ning konkreetsete numbrite (nt 2100 eurot) esitamisele.

Retooriline stiil on otsene ja küsiv, rõhutades probleemi teravust ja nõudes vastutust. Kasutatakse kontrastset retoorikat ("väike äge digirahvas" vs. kalleimad hinnad) ning toon on murelik ja nõudlik, otsides selget vastust edasise progressi kohta. Esineja viitab varasematele aruteludele, mis annab küsimusele kaalu.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja süüdistav, eriti valitsuse legitiimsuse ja julgeolekupoliitika osas. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (kurbus, pettumus) kui ka loogilisi argumente (vajalik häältesaak), vastandades oma väärtuspõhist lähenemist vastaste Exceli-põhisele lähenemisele. Esineja kasutab irooniat õiguskantslerile viitamise valikulisuse kritiseerimisel.

Stiil on formaalne ja küsiv, suunatud otse kõrgele riigiametnikule (õiguskantslerile) täiskogu istungil. Kõneleja kasutab loogilist ja protseduurilist lähenemist, otsides selgitust õigusmehhanismi toimimise kohta ilma emotsionaalsete apellideta.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja kohati emotsionaalne, eriti kirikuseaduse arutelul, kus kasutatakse väljendit "déjà-vu-tunne". Kõneleja süüdistab vastaseid julgeolekuohu (Putin, Kreml) liigses kasutamises eelnõude põhjendamiseks, mis ei muuda neid usutavamaks. Rõhutatakse loogilisi ja juriidilisi argumente (põhiseadus, mõjuanalüüs) versus ebamäärased ohud.

Retooriline stiil on kriitiline ja küsiv, kasutades ministri ja ettekandja poole pöördudes formaalset keelt. Kasutatakse tugevaid väljendeid (nt "suur ämber") valitsuse vigade kirjeldamiseks ning esitatakse loogilisi apelle, mis keskenduvad vabadusele ja põhiseaduslikkusele. Stiil on pigem loogiline, esitades väljakutseid retooriliste küsimuste vormis.

Stiil on viisakas ja formaalne, pöördudes otse ministri poole. Retoorikas kasutatakse pragmaatilist lähenemist, rõhutades küsimuse esitamist "puhtalt tavainimese vaatevinklist", et muuta julgeolekuküsimused igapäevaeluga seotuks. Toon on informatsiooni otsiv ja murelik, mitte konfronteeriv.