Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kokku istungeid: 6

Täielikult profileeritud: 6

2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus, eesotsas Reformierakonnaga, keda süüdistatakse majanduse suurima pidurina ja kriisi põhjustajana. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele ja visiooni puudumisele. Valitsuse lähenemist, kus valimiste vahel võetakse inimestelt raha ära, nimetatakse küüniliseks strateegiaks.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsuse maksupoliitika. Kriitika on intensiivne ja otsene, süüdistades peaministrit valetamises seoses opositsiooni alternatiivide puudumisega. Vastuseis on nii poliitika (automaks) kui ka menetluslik (huvigruppide kaasamise puudumine) alusel.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse PPA töötajate palga külmutamise eest ja sisemiste lahkarvamuste pärast (Peaministri ja ministri vastuolulised väited palga külmutamise kestuse osas). Kritiseeritakse ka valitsuse esialgset pakkumist õpetajatele, mida peeti ebapiisavaks ja mõnitavaks.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest siseriiklikku vastasseisu ei väljendata. Kriitika on suunatud välisele ohutegurile, nimelt USA poliitilisele ebakindlusele ja selle mõjule NATO kollektiivkaitsele, mis sunnib Euroopat oma kaitset kaaluma.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu koostajate ja eestvedajate vastu, keda süüdistatakse ebatäpsustes ja puudulikus eelnõu ettevalmistamises, nimetades seda "tooreks või poolikuks". Eelkõige kritiseeritakse laenusaajate ringi piiramist ja ebavõrdset lähenemist kaksikutele, olles eriarvamusel Jaak Valgega laenu taotlejate ringi osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mis viis Keskerakonna fraktsiooni eelnõu mittetoetamiseni.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse tasuta ühistransporti välistava poliitika kehtestamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika majanduslikule kahjulikkusele ning lubatud investeerimisplaanide puudumisele. Vastasele heidetakse ette ebaausaid motiive.