Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kriitika on suunatud pigem eelnõude ettevalmistamise ja esitlemise protseduurile (nt nõue selgitada keerulist seletuskirja) kui konkreetsetele poliitilistele vastastele. Puudub otsene vastuseis või isiklik rünnak, rõhk on protseduurilisel kontrollil.

Kritiseerib teravalt valitsust ja ministeeriumi (Justiits- ja Digiministeerium) protseduuriliste takistuste pärast, nagu mõjuanalüüsi puudumise ettekääne. Süüdistab koalitsiooni opositsiooni mõistlike ettepanekute "tuimalt" mahahääletamises. Juhib tähelepanu valitsuse halvale praktikale saata komisjoni istungitele esindajaid, kes ei suuda otsuseid selgitada.

Kriitika on suunatud valitsuse ja ministri tegevusetuse vastu, kuna olukord statsionaarse interneti kiiruse ja hinna osas ei ole aasta jooksul paranenud. Kriitika on poliitika ja tulemuslikkuse põhine, nõudes selgeid samme olukorra parandamiseks.

Kõneleja kritiseerib otseselt Reformierakonna juhitud valitsust käibemaksu tõstmise eest, mis on teinud toidu kalliks. Ta seab kahtluse alla rahandusministri seisukoha, kes justkui pidas teisi Euroopa riike maksulangetamise tõttu rumalaks. Kriitika on suunatud konkreetsele poliitilisele otsusele (maksutõus) ja selle tagajärgedele.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, süüdistades neid valimiste-eelsete lubaduste murdmises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksuküüru kaotamise mõju) kui ka protseduuriline (automaaksu erandite loomise ebakõlad ja venimine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, viidates valitsuse käitumisele kui "küünilisele" ja "arusaamatule".

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile, keda süüdistatakse lühinägelikkuses ja strateegia puudumises avaliku sektori palkade osas. Valitsuse tegevust peetakse ebastabiilseks ja võimalikuks valimiseelseks sammuks, mis ei vasta töötajate tegelikele vajadustele. Kõneleja küsib otse, kas valitsus peab meeleavaldust "mõttetuks" või on inimestel siiski "mingi tõsi taga".

Vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale, kritiseerides riigivõla kiiret kasvatamist ja laenuraha kasutamist mittejooksvateks kuludeks. Samuti kritiseeritakse sotsiaalpoliitikat, mis ei paku piisavat rahulolu vähemkindlustatud rühmadele. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse visiooni ja strateegia.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kelle poliitilist ettepanekut peetakse ebapiisavaks ja ebaambitsioonikaks. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, seades kahtluse alla läbirääkimiste sisu ja eelarve prioriteedid, eriti seoses väidetava rahapuudusega. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse suutlikkuse pakkuda maksimaalset abi lastega peredele.