Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Esineja näitab asjatundlikkust rahvusvaheliste lepingute sõlmimise protseduurides, küsides initsiatiivi allika (Omaan või Eesti) kohta. Samuti on esile toodud oskus seadusloome dokumentatsiooni kriitiliselt hinnata, nõudes 140-leheküljelise seletuskirja olulisema sisu kokkuvõtmist.

Asjatundlikkus ilmneb demograafiliste näitajate (sündimusrekordid) ja Eurostati tööaja statistika (Eesti 38 tundi vs EL 37,5 tundi) kasutamises. Tunneb hästi seaduseelnõu ajalugu, olles teemaga tegelenud viis aastat, ning viitab 36 autoriteetsele toetajaorganisatsioonile. Samuti on kursis rahvusvahelise praktikaga lastepäevade tähistamise osas.

Kõneleja demonstreerib head teadlikkust sideteenuste turust, eristades selgelt statsionaarset ja mobiilset internetti ning viidates rahvusvahelistele analüüsidele ja Konkurentsiameti tööplaanile. Kasutatakse konkreetseid võrdluspunkte (Läti, Leedu) ja varasemaid kuupäevi (7. oktoober 2024), mis näitab teema pikaajalist ja detailset jälgimist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika valdkonnas, viidates konkreetsetele käibemaksumääradele (24%, 4% tõus) ja teiste Euroopa riikide praktikale. Samuti on ta kursis sotsiaalsete indikaatoritega, nagu koolitoidu olukord ja meedias kajastatud toidukaupade varguste arvu kasv, mis viitab majanduslikule kitsikusele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi fiskaalpoliitikas, kritiseerides tulumaksureformi mõju (viidates konkreetsetele palgatõusu ja reformi maksumuse numbritele, nt 500 miljonit eurot). Samuti on ta kursis telekommunikatsioonivaldkonna probleemidega, tuues esile Eesti aeglase ja kalli internetiteenuse Euroopa kontekstis. Ekspertiis on suunatud sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule.

Kõneleja näitab asjatundlikkust avaliku sektori palgakorralduse teemal, teades täpseid detaile pakutud 10% tõusu ja töötajate soovitud 1,2 koefitsiendi kohta Eesti keskmisest palgast. Ta toob sisse majandusliku konteksti, viidates konkreetsele 40% inflatsioonile toidukaupade ja teiste hindade osas viimase kahe aasta jooksul. See andmete kasutamine aitab kontekstualiseerida palgatõusu ebapiisavust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslikus ja fiskaalpoliitikas, kasutades andmeid riigivõla suhte kohta SKP-sse ja viidates rahaturu ebastabiilsusele ning intressimääradele. Samuti on tal detailne teadmine sotsiaalvaldkonnast, eriti pensionide indekseerimise protsentidest ja nende võrdlusest varasemate aastatega. Rõhutatakse vajadust strateegilise visiooni järele võla juhtimisel.

Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika ja riigieelarve piirangute osas, seades kahtluse alla konkreetse 100-eurose summa valiku põhjendatuse. Ta oskab seostada maksuleevenduse suurust eelarve võimalustega, viidates eelarvevahendite olemasolu teemal tekkinud vastuoludele valitsuses. Teadmised on suunatud poliitika kriitikale ja alternatiivsete lahenduste (täielik vabastus) esitamisele.