Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Poliitiline fookus on suunatud rahvusvahelistele kokkulepetele ja seadusloome protseduurilisele selgusele. Esineja nõuab vastutajatelt konkreetseid vastuseid nii lepingute hetkeseisu (riigid, kellega kokkulepped puuduvad) kui ka mahuka eelnõu sisu kohta, rõhutades poliitika- ja protseduuripõhist lähenemist.

Peamine poliitiline fookus on laste ja perede heaolu ning demograafiline olukord, mida peetakse katastroofiliseks. Toetab tugevalt 1. juuni muutmist riigipühaks ja vaba päevaks peresuhete tugevdamise nimel. Kritiseerib valitsust lasterikaste perede toetuste vähendamise ja opositsiooni eelnõude menetlemise protseduuriliste takistuste eest. Stants on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades perekondlikku hoolivust.

Kõige olulisem teema on Eesti statsionaarse internetiühenduse aeglus ja kõrge hind Euroopa Liidu kontekstis. Kõneleja võtab tugevalt kriitilise seisukoha valitsuse tegevusetuse suhtes, nõudes kiiremat ja odavamat teenust, et vältida EL-i viimaste kohtade hõivamist. Seisukoht on selgelt tulemuspõhine, keskendudes riigi kehvale sooritusele infrastruktuuri arendamisel.

Poliitik positsioneerib end tugeva toidukaupade käibemaksu alandamise eestkõnelejana, pidades seda õigeks teoks ja lahenduseks nii kõrgetele hindadele kui ka koolitoidu kvaliteedile. Ta kritiseerib valitsuse tegevust, märkides, et Reformierakonna juhitud valitsus tõstis käibemaksu 4% võrra, mis on viinud toidu kallinemiseni. Poliitiline fookus on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine (maksustamine ja sotsiaalne heaolu).

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse maksupoliitika suhtes, eriti Reformierakonna suunal, keda süüdistatakse valetamises ja ebaõigluses. Kõige olulisemad teemad on sotsiaalne õiglus ja haavatavate rühmade (puuetega inimesed, paljulapselised pered) eriline kaitsmine põhiseaduse alusel. Poliitiline raamistik on selgelt väärtuspõhine, rõhutades vajadust erikohtlemise järele maksustamisel.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale kriitikale valitsuse suunas avaliku sektori töötajate (päästjad, politseinikud, õpetajad) palgapoliitika osas. Kõneleja peab pakutud kuni 10% palgatõusu ebapiisavaks ja ajutiseks, viidates sellele kui valimiseelsele sammule, mis ei taga järjepidevust aastatel 2027–2028. Ta toetab tugevalt avaliku sektori töötajate nõudmisi stabiilsuse ja Eesti keskmise palgaga seotud koefitsiendi (1,2) järele. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse tulemuslikkusele ja pikaajalise visiooni puudumisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse fiskaalpoliitika suhtes, keskendudes riigivõla kiirele kasvule ja selle stabiliseerimise strateegia puudumisele. Samuti rõhutatakse sotsiaalset ebavõrdsust, küsides, mida head annab 900-leheküljeline eelarve vähemkindlustatud rühmadele, ning märkides, et pensionide indekseerimise määr on languses. Kriitika on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine.

Kõneleja keskendub tugevalt demograafilise olukorra parandamisele ja lastega perede toimetuleku toetamisele. Ta kritiseerib valitsuse pakutud maksuleevendust (100 eurot) ebapiisavana, pooldades radikaalsemaid lahendusi, nagu automaksu täielik kaotamine paljulapselistele peredele. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, rõhutades vajadust iga sammu järele, mis parandaks lastega perede olukorda.