Kuude kaupa: Arvo Aller
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
8 Sõnavõtud
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev, keskendudes loogilistele ja tehnilistele argumentidele. Toon on asjalik ja sisuline, otsides konkreetseid vastuseid eelarve metoodika kohta. Kasutatakse lühikest eneseiroonilist kõrvalepõiget (viide Ernitsale) seoses eelarve mahuga, kuid üldine lähenemine on andmepõhine.
09.2025
26 Sõnavõtud
Retooriline stiil on valdavalt võitlev ja kriitiline, esitades sageli ministritele otseseid küsimusi ja süüdistusi ebakompetentsuses või väärinfo levitamises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (viidates seaduseelnõude mahule ja toetuste tingimustele) kui ka emotsionaalseid apelle (väikemesinike ja põllumeeste raske olukord). Kõneleja kasutab metafoore ("sahver tühi") ja nõuab valitsuselt vastutust ja selgitusi.
06.2025
9 Sõnavõtud
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja populistlik, kasutades tugevaid väljendeid nagu "omavolitsemine" ja "sasipundar". Kõneleja tasakaalustab loogilisi argumente (majandusnäitajad, maksude mõju) emotsionaalse rõhuasetusega, keskendudes sellele, kuidas valitsuse tegevus halvendab Eesti inimeste toimetulekut ja teeb nad "veel rohkem vaesemaks". Jäätmemajanduse reformi võrdleb ta plaanimajandusega.
05.2025
20 Sõnavõtud
Stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja süüdistav, eriti valitsuse ja ministrite suunal, keda süüdistatakse rahva eiramises ja ebakompetentsuses. Kasutab tugevat emotsionaalset apelli, sidudes maksutõusud otseselt maaelanike toimetulekuraskustega (automaks, kütuseaktsiis) ja esitab sageli retoorilisi küsimusi. Kõneleja rõhutab faktivigade esinemist ministrite vastustes ja kasutab teravaid väljendeid, näiteks nimetades rahandusministri sõnu Putini propaganda elluviimiseks.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on kriitiline ja kohati konfronteeriv, süüdistades ministreid ebaselguses ja "lukus" olemises. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle (hirm "jälgimisühiskonna" ja "politseiriigi" ees) ning valitsuse sildistamist "rahvavaenulikuks". Samas toetatakse argumente konkreetsete andmete ja rahvusvaheliste paralleelidega (Läti pilootprojekt).
03.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on kriitiline, protseduuriline ja nõudlik, esitades sageli teravaid küsimusi ja nõudes konkreetseid näiteid poliitika õigustamiseks. Ta on skeptiline ja kohati konfronteeriv, kritiseerides ministri pikka sissejuhatust ja viidates "pioneerijuhi rollile". Ta eelistab loogilisi ja faktipõhiseid argumente, keskendudes seaduseelnõude puudustele ja tagajärgedele.
02.2025
7 Sõnavõtud
Retooriline stiil on väga võitlev ja kriitiline, kasutades sageli sildistamist ja süüdistusi ("täielik valetamine," "silmakirjalik"). Kõneleja esitab loogilisi ja rahalisi küsimusi, kuid teeb seda kõrge emotsionaalse intensiivsusega, nõudes vastastelt tagasihoidlikumat valede esitamist. Kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse tegevuse ebamõistlikkust (nt miks toetatakse tuuleenergiat, kui see on odav).
01.2025
15 Sõnavõtud
Retooriline stiil on tungiv, konfronteeriv ja emotsionaalne, eriti regionaalse julgeoleku teemadel. Kasutatakse tugevat kriitikat valitsuse lühinägelikkuse ja Exceli-põhise juhtimise suunas, süüdistades neid "allaandmises". Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja viitab klassikutele ("tule taevas appi") ning püüab apelleerida südametunnistusele.
12.2024
22 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja sageli konfronteeriv, eriti lastekaitseseaduse teemal, kus kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ("pedofiilid"). Kriitika on suunatud protseduurilistele puudustele (mõjuanalüüsi puudumine, kiirustamine) ja on üldiselt formaalne, kuid terav. Kõneleja rõhutab loogilist argumentatsiooni, viidates majanduslikule loogikale ja põhiseaduslikele vastuoludele.
11.2024
27 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline ja murelik, eriti regionaalkärbete ja maksutõusude teemal, nimetades eelarvet "maksutõusude eelarveks". Kasutab loogilisi argumente, toetudes konkreetsetele näidetele ja faktidele, ning pöördub sageli otse nii saali kui ka avalikkuse poole. Kritiseerib teravalt valitsuse otsuseid, kuid tunnustab rahanduskomisjoni esimeest sisuliste vastuste eest.
10.2024
22 Sõnavõtud
Toon on valdavalt konfronteeriv, kriitiline ja irooniline, süüdistades ministreid "tühja jutu ajamises" ja "kauge utoopia" loomises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (maksutõusu protsent, menetlustähtajad) kui ka emotsionaalseid apelle (inimelude säästmine, hingeline trauma Sinimägedes). Lõppsõnades on kirglik ja resoluutne, eriti sotsiaalsete ja julgeolekuteemade puhul.
09.2024
36 Sõnavõtud
Kõneleja stiil on valdavalt kriitiline ja võitluslik, eriti valitsuse tegevust hinnates, kasutades teravaid küsimusi ja süüdistusi (nt valitsuse talumatus, ettevõtjavaenulik eelnõu). Apellatsioonid on sageli loogilised ja protseduurilised, rõhutades kaasamise puudumist ja seletuskirjade ebakõlasid, kuid Ida-Virumaa ja hariduse teemadel on tunda ka isiklikku ja emotsionaalset seotust. Kasutatakse ka kujundlikke väljendeid (nt "ettevõtjatele kive seljakotti").
07.2024
10 Sõnavõtud
Stiil on võitlev ja kriitiline, seades pidevalt kahtluse alla valitsuse tegevuse legitiimsuse ja mandaadi. Kasutatakse nii loogilisi argumente (maksude protsentuaalne tõus, põhiseaduslikud küsimused) kui ka emotsionaalseid apelle (vaesemate inimeste olukord, toidujulgeolek). Kõneleja esitab palju küsimusi, nõudes vastutuse ja protseduuride selgitamist.
06.2024
14 Sõnavõtud
Retooriline stiil on teravalt süüdistav ja võitluslik, rõhutades valitsuse tegevuse ebaõiglust ja ebaausust ("lihtsalt rulliti sellest üle"). Kõneleja kasutab emotsionaalseid apelle, eriti pensionäride ja maaelanike olukorra kirjeldamisel, ning vastandab valitsuse "lilleaia" ettekandeid tegeliku majanduslangusega. Ta kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja süüdistusi valetamises.
05.2024
24 Sõnavõtud
Kõneleja toon on valdavalt kriitiline, konfronteeriv ja murelik, kasutades tugevaid metafoore, nagu valitsuse "teerull" ja Vene piirivalvurite "pätipoisid". Ta esitab oma argumendid loogiliselt ja protseduuriliselt, nõudes ministritelt konkreetseid vastuseid ja juhtides tähelepanu seletuskirjade ja tegelikkuse vastuoludele. Stiil on ametlik, kuid sisaldab emotsionaalseid pöördumisi rahva ja maapiirkondade kaitseks.
04.2024
42 Sõnavõtud
Kõneleja retooriline stiil on valdavalt võitlev ja kriitiline, kasutades sageli tugevaid ja emotsionaalseid väljendeid nagu "rohehullus" ja "teerull". Ta esitab palju retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla vastaste teadlikkus ja eeskuju, minnes isegi isiklike rünnakute tasandile (nt ministri tehnoülevaatust mitte läbinud auto juhtimine). Üldiselt on stiil ametlik, kuid eesmärgiga vastaspoolt teravalt proovile panna.
03.2024
39 Sõnavõtud
Toon on valdavalt võitlev, kriitiline ja süüdistav, eriti valitsuse perepoliitika suhtes, mida nimetatakse "perevaenulikuks" ja "riigi õõnestamiseks". Kasutatakse teravaid retoorilisi küsimusi ja irooniat (nt iibe komisjoni loomine "kõige vaenulikuma" ministri alla). Kõneleja tasakaalustab loogilisi apelle (pangamaks, julgeolek) emotsionaalsete apellidega (vaesed perekonnad, laste kindlustunne) ning rõhutab solidaarsuse vajadust (nt kuluhüvitiste kaotamine).
02.2024
31 Sõnavõtud
Toon on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti valitsuse tegevuse suhtes, kasutades emotsionaalseid termineid nagu "rohehullus" ja viidates inimeste halvenenud elujärjele. Kasutab nii loogilisi argumente (maksulaekumiste näited) kui ka tugevaid kujundeid ("kui sõduril on kõht tühi, siis ta ei ole võitlusvõimeline"). Esineb ka protseduurilisi ja kergelt iroonilisi märkusi (putukate elevus saalis).
01.2024
42 Sõnavõtud
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja sageli kombatiivne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "rahva surnuks maksustamine" ja süüdistusi uurimise kinnimätsimises. Kõneleja esitab ministritele väljakutseid retooriliste küsimuste kaudu, rõhutades valitsuse tegevuse negatiivset mõju tavainimestele ja maapiirkondadele. Üldine toon on murelik ja pakiline, eriti julgeoleku ja majanduse teemadel.