Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja retooriline stiil on kriitiline ja võitluslik, rõhutades olukorra mädasust ja valitsuse teadlikku poliitikat. Kasutatakse loogilisi argumente, mis on toetatud konkreetsete poliitiliste näidetega (automaaks, PRIA bürokraatia, toetuste edasilükkamine). Toon on tungiv, nõudes lahendusi tagajärgede käsitlemise asemel.

Retooriline stiil on kriitiline ja nõudlik, kasutades sarkasmi ("Noh, väga tublid!") ning esitades teravaid küsimusi vastutuse nõudmiseks. Kõne on faktipõhine, keskendudes konkreetsetele kellaaegadele ja teavitusprotseduuride eiramisele. Toon on konfronteeriv ja rõhutab valitsuse suutmatust Riigikogu liikmeid õigeaegselt teavitada.

Ebapiisav teave.

Kõneleja retooriline stiil on kriitiline, otsekohene ja kohati võitlev, eriti valitsuse tegevusetuse ja maksupoliitika teemal. Ta kasutab tugevaid loogilisi argumente (maamaks tõstab omahinda) ja emotsionaalseid apelle (põllumeeste raske olukord, saagi kvaliteet). Kasutatakse konkreetseid näiteid ja viiteid kohalikele sündmustele ja ajakirjandusele (Virumaa Teataja).

Toon on konfronteeriv ja kriitiline, sisaldades otseseid süüdistusi väärinfo levitamises ja diplomaatilises ebakompetentsuses. Kasutatakse emotsionaalseid väljendeid ("tühja tuule tallamine", "suur paberipatakas") ning stiil on detailne ja argumenteeritud, eriti seaduseelnõu ohtude lahkamisel. Kõned on korduvad ja rõhutavad tugevat vastuseisu.

Retooriline stiil on otsene, küsitlev ja kriitiline, kasutades tugevat metafoori ("sahver tühi") ressursside puudujäägi kirjeldamiseks. Kõneleja tasakaalustab emotsionaalset kaitset kohalike elanike suhtes (Nursipalu) loogilise nõudmisega vastutuse järele. Kasutatakse süüdistust inimestele "märgi külge panemise" kohta, mis lisab toonile teravust.

Stiil on asjalik, murelik ja argumenteeritud, keskendudes loogilistele tagajärgedele, mida regulatsioonimuudatused kaasa toovad (nt raskused taimekaitsetööde planeerimisel). Kasutatakse formaalset parlamendikeelt ja esitatakse ministrile otseseid küsimusi, et saada tagasisidet ja selgitusi tehtud otsuste kohta.

Stiil on formaalne ja asjalik, alustades pöördumisega "lugupeetud istungi juhataja" ja "head kolleegid". Toon on kriitiline ja nõudlik, eriti valitsuse tegevuse ja poliitilise kultuuri puudujääkide osas. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja faktipõhised, esitades arupärimisi konkreetsete küsimuste loeteluna.