Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja pessimistlik, kasutades tugevat negatiivset keelt ja sildistamist (nt "rohehullus," "võhikud"). Kõneleja rõhub loogilistele tagajärgedele (toidujulgeoleku ja regionaalse kindluse vähenemine), kuid lõpetab emotsionaalse konstateeringuga, et läbirääkimised on "üks suur mull". Toon on hoiatav ja murelik.

Retooriline stiil on valdavalt küsiv ja kriitiline, esitades ministritele ja ettekandjatele teravaid ja skeptilisi küsimusi. Toon on süüdistav, eriti planeerimisteemade puhul, kus ta viitab otseselt lobistide huvidele ja vastaspoole (sotsid) soovile avalikku arutelu piirata. Kasutatakse nii loogilisi argumente (eelarvearvestus) kui ka emotsionaalseid apelle (demokraatlik osalus).

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes nii istungi juhataja kui ka ministri poole. Retoorika on peamiselt loogiline ja sisuline, keskendudes tehniliste küsimuste esitamisele eelarve detailide kohta. Kasutatakse lühikest eneseiroonilist võrdlust teise poliitikuga (Ernits), et viidata eelarvedokumentide mahukusele.