Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja stiil on kriitiline ja konfronteeriv, kasutades korduvalt metafoori "teerull" valitsuse tegevuse iseloomustamiseks. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja protseduurilised, esitades detailseid küsimusi seaduseelnõude tehniliste aspektide ja võimalike kõrvalmõjude kohta (nt menetluste venitamine kõrgemate trahvide saamiseks).

Retooriline stiil on formaalne, nõudlik ja väga küsitlev, keskendudes vastuste puudumisele ja detailide väljanõudmisele. Esineja kasutab loogilisi argumente ja statistilisi andmeid oma seisukohtade toetamiseks ning tegeleb vastaspoole poolt esitatud väärinfo (Martin Helme seisukoha väärtõlgendamine) korrigeerimisega.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades loogilisi argumente, statistikat (usaldusväärsuse langus 40%-le) ja viiteid ametlikele dokumentidele. Kasutatakse kujundlikku keelt ("enne võiks olla muna ja alles siis võiks kaagutada") seadusloome protsessi kritiseerimiseks. Tone on süüdistav, eriti valitsuse suunal, ning esitatakse korduvalt vastamata jäänud küsimusi teiste demokraatlike riikide eeskuju kohta.

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, keskendudes seaduseelnõude sisu detailsele lahkamisele ja õiguslike muudatuste selgitamisele. Toon on informatiivne ja selgitav, kuid muutub kriitiliseks ja küsitlevaks, kui arutatakse regionaalpoliitika tsentraliseerimist. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, tuginedes seadustele, direktiividele ja praktilistele näidetele (nt volikogu liikme dilemma).

Retooriline stiil on kriitiline ja skeptiline, kasutades ministri väidete kahtluse alla seadmiseks retoorilisi küsimusi ("miks me siis üldse arupärimisi teeme"). Kasutatakse nii ametlikku keelt kui ka rahvakeelseid väljendeid (nt "lutid"), illustreerides poliitilisi probleeme konkreetsete, eluliste näidetega (traktori järjekord Narva poole sõites). Stiil on segu praktilisest loogikast ja anekdootlikust illustratsioonist.

Toon on tungiv ja kriitiline, eriti valitsuse tegevusetuse suhtes, nimetades puuduvat raha "kommirahaks" ja valitsemist "Exceli tabeli alusel". Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (julgeolek, akrediteerimisnõuded) kui ka emotsionaalseid apelle, kritiseerides noorte suundumist "suunamudijateks" ja arusaama, et toit tuleb poest. Stiil on formaalne, kuid sisaldab isiklikke meenutusi ja viiteid (endine pinginaaber, kogemus ministri ajast).

Kõnestiil on formaalne, loogiline ja argumenteeritud, keskendudes majanduslikule efektiivsusele ja kulude vähendamisele. Kasutatakse nii loogilisi apelle (kulude vähenemine kaubaühiku kohta) kui ka kriitilist tooni valitsuse rohepöörde poliitikate suhtes, mida peetakse ebaefektiivseks ja majandust pärssivaks. Esitatakse nii küsimusi kui ka konkreetne seadusemuudatuse ettepanek.

Retooriline stiil on süüdistav ja kriitiline, eriti ministri isikliku eeskuju teemal, rõhutades ebaseaduslikkust ja silmakirjalikkust. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, viidates avalikele allikatele (registrid, meedia, Transpordiameti tsitaat) ning esitades teravaid küsimusi, mis nõuavad konkreetseid vastuseid. Toon on formaalne, kuid sisu on konfronteeriv.

Retooriline stiil on kriitiline ja küsitlev, väljendades skepsist valitsuse vastuste suhtes, mida peetakse üleüldisteks ja ebarealistlikeks ("tundub, nagu kõik oleks lill"). Kasutatakse loogilisi argumente ja konkreetseid näiteid (koolide sulgemine, eelarve numbrid), et rõhutada poliitika negatiivseid tagajärgi.

Retooriline stiil on formaalne, otsekohene ja kinnitav. Kasutatakse lühikest ja selget lauset, mis on suunatud protseduurilise nõude täitmisele, puuduvad emotsionaalsed või narratiivsed elemendid.

Stiil on ametlik ja küsitlev, esitades ettekandjale palju otseseid ja detailseid järelpärimisi, sageli protseduuriliste või tehniliste detailide kohta. Toon on kohati skeptiline, eriti hääletustulemuste (4:4) ja pagulaste keeleoskuse osas. Kasutatakse anekdootlikku tõendusmaterjali (12 lapsest 2 oskas ukraina keelt) oma seisukohtade toetamiseks.

Retooriline stiil on murelik ja kriitiline, rõhutades põllumeeste "peavalu" ja pidevat "ärevust" seoses kuhjuva bürokraatiaga. Kõneleja kasutab loogilisi argumente (ebatõhus töökorraldus) ja vastandab põllumeeste muresid ornitoloogide heameelele. Esitus on konkreetne, probleemikeskne ja nõuab lihtsat sõnumit lahenduste kohta.

Retooriline stiil on formaalne, neutraalne ja keskendub faktidele. Kõneleja esitab ministrile otseseid ja tehnilisi küsimusi, eesmärgiga saada detailseid selgitusi regulatsioonide ja nende rakendamise kohta. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad, domineerib loogiline ja informatsiooni otsiv toon.

Toon on valdavalt kriitiline, nõudlik ja kohati konfronteeriv, eriti vastates arupärimistele. Kõneleja kasutab retoorilisi võtteid, et seada kahtluse alla vastaja teadlikkus, märkides, et "Küsimusele küsimusega vastamine ei näita eriti teadlikkust". Ta kasutab nii loogilisi argumente (protseduurivead) kui ka emotsionaalset apelli (laste kasvatamine on raske töö).