Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite tegevuse vastu, eriti seoses seaduseelnõude kiirmenetlusega ilma nõuetekohase analüüsita. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust "teerulli" taktika jätkamises ja kooskõlastustabelite tagasiside eiramises.

Vastaspoolt kritiseeritakse eelkõige selle eest, et arupärimise küsimustele ei ole vastatud (eriti sotsiaalprogrammide osas) ja et on valesti esitatud kolleegi (Martin Helme) seisukohti. Euroopa tasandil otsib esineja erimeelsusi ja vastuseisu (nt Poola, Ungari, Slovakkia) rohereeglite kehtestamisele, viidates soovile regulatsioonidele pidurit panna.

Tugev kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse 40% e-valimisi mitte usaldavate inimeste arvamuse eiramises ja ebaturvalise süsteemi pealesurumises. Kriitika on suunatud ka Põhiseaduskomisjoni subjektiivsele otsusele muudatusettepanekud kimpu siduda ning Vabariigi Valimiskomisjoni survestamisele tegeleda ebaturvaliste valimiste tõendamisega.

Kriitika on suunatud valitsuse regionaalpoliitika vastu, heites ette tsentraliseerimist rahvaraamatukogude reformi kaudu, mis viib töökohad maakonnakeskustest pealinna. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes regionaalse jätkusuutlikkuse puudumisele ja kohalike teenuste halvenemisele.

Vastasseis on suunatud valitsuse (ministri) tegevuse ja rahastamise põhjenduste vastu, mida peetakse ebapiisavaks või ebaefektiivseks. Eriti terav kriitika on suunatud Reformierakonna ajaloolise positsiooni vastu riigikaitses, süüdistades neid ajateenistuse kaotamise eest võitlemises, mis on faktitäpsusel põhinev rünnak.

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus (kes ei suuda leida lisarahastust) ja Haridus- ning Teadusministeerium, kes ei näita veterinaarõppe vastu huvi. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust "rohehulluses" ja riigi juhtimises Exceli tabeli alusel, mis ignoreerib sektori vajadusi. Eraldi vastandutakse valitseva partei liikme seisukohale, mis peab maal elamist keskkonnale kahjulikuks.

Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele, keda süüdistatakse majandust pärssivate maksude (kütuseaktsiis, teekasutustasud) kehtestamises "rohepöörde" ettekäändel. Vastandutakse valitsuse keskkonnapoliitikale, väites, et see suurendab tegelikult keskkonnajalajälge, sundides kasutama sama kaubakoguse vedamiseks mitut autot. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne.

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja mootorsõidukimaksu eestkõnelejate vastu. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii isiklikku ebaeetilisust (kehtetu ülevaatusega sõitmine) kui ka seadusandlikke ja juriidilisi probleeme (menetluse venimine, ebavõrdsus EL-i kontekstis). Vastase käitumist nimetatakse otseselt ebaseaduslikuks.

Kõneleja on selgelt opositsioonilises positsioonis, kritiseerides valitsust eelarveaukude ja tulumaksureformi prioriseerimise eest. Kriitika on poliitika- ja rahastamispõhine, vastandades valitsuse uusi makse (mootorsõidukimaks) opositsiooni alternatiiviga (pangamaks).

Andmeid pole piisavalt

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse või ebaefektiivsuse vastu, eriti poliitikate poolikuks jätmise ja riigis olevate inimeste erialade mitteteadmise osas. Ta kritiseerib ka teatud huvigruppide nõudmisi (moslemite/juutide koolid), nimetades neid pseudoasjadeks, mis juhivad tähelepanu kõrvale Ukraina abistamiselt. Samuti kritiseeritakse ministeeriumidevahelise konsultatsiooni puudumist seaduseelnõude väljatöötamisel.

Kriitika on suunatud valitsuse ja ametkondade (Tööinspektsioon, PRIA) suunas, kes kehtestavad põllumajandust ebatõhusaks muutvaid bürokraatlikke nõudeid ja eiravad praktilisi vajadusi. Eraldi vastandumine tekib ornitoloogidega, kelle saavutatud jahikeeld on viinud taliviljade ikaldumiseni, hoolimata hanede arvukuse tõusust.

Kriitika või vastuseis puudub; küsimused on suunatud ministrile informatsiooni ja selgituste saamiseks regulatiivsete muudatuste kohta. Vastaseid ega poliitikaid ei rünnata, vaid püütakse mõista seaduse rakendamise detaile.

Kriitika on suunatud nii Riigikogu juhatusele menetluslike puudujääkide eest kui ka valitsuse ministritele, kes soovivad tuua sisse tööjõudu väljastpoolt Eestit. Kõneleja kritiseerib vastajaid ebaselgete vastuste ja teadlikkuse puudumise eest, lükates samas ümber süüdistuse, et EKRE ei aita Ukrainat. Ta väljendab tugevat vastuseisu referendumi vältimisele abielu küsimuses.