Täiskogu istungite kaupa: Arvo Aller

Kõneleja on kriitiline riigilõivude ja trahvimäärade tõstmise suhtes, eriti kui see toimub ilma mõjuanalüüsita. Huvitatud on maksusüsteemi õiglasest rakendamisest, küsides maksuvaba tulu erisuste kohta töötavatele pensionäridele. Väldib üldist majandusdebatti (nt alampalga tõstmine), nõudes keskendumist konkreetsetele seadustele.

Esineja rõhutab prognooside olulisust nii riigieelarve kui ka Euroopa Liidu eelarve koostamisel. Ta väljendab seisukohta, et majanduse elavdamine peaks olema prioriteet, seades kahtluse alla täiendavate rohereeglite lisamise ja soovitades neile pidurit panna.

Not enough data.

Toetab tööjõu osalemist soodustavaid meetmeid, nagu haiguslehel osalise tööajaga töötamise võimaldamine pärast 60 päeva. Rõhutatakse, et see teenib tulu nii töötajale kui ka täidab riigikassat erinevate maksude kaudu, viidates positiivsele suhtumisele maksutulude suurendamisse läbi tööaktiivsuse.

Majanduslikud seisukohad toetavad maksutõusudest (käibemaks, aktsiisid) laekuva lisaraha suunamist infrastruktuuri investeeringuteks ja kohalike omavalitsuste toetamiseks. Eelistatakse uue tulu sihtotstarbelist jaotamist elutähtsate avalike teenuste parandamiseks.

Kõneleja toetab riiklikku sekkumist ja lisarahastuse leidmist veterinaarõppele, pidades seda julgeoleku tagamiseks hädavajalikuks. Varem on tehtud ettepanekuid alandada toiduainete käibemaksu (sh köögiviljade käibemaksu), et parandada tarbijate kättesaadavust ja toetada tootmissektorit. Kritiseeritakse valitsuse lähenemist, mis seab fiskaaldistsipliini ja Exceli tabeli tulemused sektori elujõulisusest ettepoole.

Kõneleja on tugevalt majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonna parandamise pooldaja läbi regulatsioonide leevendamise. Toetatakse kuluefektiivsust maanteetranspordis, et vähendada kaupade transpordikulu ühe ühiku kohta. Vastustatakse maksude tõstmist (aktsiisid, raskeveokimaks), mis kahjustavad logistikaettevõtete konkurentsivõimet.

Väljendub kriitika uue mootorsõidukimaksu suhtes, eriti seoses selle võimalikku ebavõrdse kohtlemisega registreerimistasude osas võrreldes Euroopa Liidu standarditega. See viitab murele maksude õigluse ja rahvusvahelise konkurentsivõime pärast.

Majandusvaated on suunatud fiskaalsele vastutusele ja alternatiivsete tulude leidmisele. Toetab pangamaksu kehtestamist, mis tooks hinnanguliselt 150 miljonit, ning kritiseerib valitsuse kulukaid valimislubadusi (700–900 miljonit), mis süvendavad eelarveauku.

Andmeid pole piisavalt

Majanduslikud seisukohad puudutavad riigikassa täitmist, viidates võimalusele koguda trahve Keskkonnaameti nõusolekuta tehtud kaitseotstarbeliste ehitiste eest pärast eriolukorra lõppu. See viitab pragmaatilisele lähenemisele riigi rahaliste vahendite kogumisele.

Majandusvaated toetavad tootjate huve ja nõuavad regulatsioonide leevendamist, eriti tööaja arvestuses, et suurendada efektiivsust. Kõneleja vastustab bürokraatia kuhjumist, mis sunnib ebaefektiivselt rohkem inimesi tööle võtma, ning nõuab pindalatoetuste taotlemise lihtsustamist tootmise stabiilsuse tagamiseks.

Ebapiisav andmestik.

Kõneleja toetab Eesti oma inimeste tööhõive tagamist ja on vastu tööjõu sissetoomisele väljastpoolt. Ta rõhutab ametiühingute rolli palgaläbirääkimistel ja nõuab kontrolli väljaspool Eestit registreeritud tööjõurendifirmade üle. Lisaks peab ta laste kasvatamise eest makstavat toetust õigustatuks ja oluliseks kindlustunde tagamisel.